Nõukogu liikmeid ei saa üles seada alles üldkoosolekul

Äriseadustiku järgi võivad selleks õigust omavad aktsionärid esitada aktsiaseltsi üldkoosoleku iga päevakorrapunkti kohta otsuse eelnõu. Seda õigust ei või kasutada hiljem kui kolm päeva enne üldkoosoleku toimumist.

Hiljutises kohtuasjas vaidlesid Krediidipank ja Krediidipanga aktsionär Moskva Pank selle üle, kas sama põhimõte kehtib ka nõukogu liikme kandidaatide ülesseadmise kohta või saab neid üles seda ka vahetult üldkoosolekul.

Riigikohus jõudis otsusele, et kõnealune kolme päeva reegel kohaldub ka isikuvalimise korral. See tähendab, et nõukogu liikme kandidaadid tuleb sarnaselt muude otsustega, mida soovitakse üldkoosolekul hääletusele panna, esitada otsuse eelnõu vormis vähemalt kolm päeva enne üldkoosolekut.

Samuti vaidlesid pooled selle üle, kas üldkoosolekule esitatud nõukogu liikme kandidaadid võib hääletusele panna ühe otsusena, kui nõukogu liikme kandidaatide arv ei ületa vakantsete nõukogu liikme kohtade arvu. Konkreetsel juhul ei hääletatud kõiki nõukogu liikme kandidaate eraldi läbi, vaid kõik üldkoosolekule esitatud nõukogu liikme kandidaadid pandi hääletusele ühe nimekirjana.

Selleski osas sai aktiseltsi üldkoosoleku läbiviimise kord taas selgemaks. Riigikohus rõhutas, et seadusest ei tulene kohustust panna iga kandidaat tingimata eraldi hääletusele. Eelkõige ei saa kellegi õigusi rikkuda ega isikuvalimiste põhimõttega vastuolus olla olukord, kus hääletusele ongi pandud sama palju nõukogu liikme kandidaate, nagu on nõukogus vakantseid kohti. Riigikohus asus seisukohale, et sellisel juhul võib tõepoolest nõukogu liikme kandidaadid hääletusele panna ühe otsusena.

Artikli autorid nõustasid antud kohtuasjas Krediidipanka.