Winergy ja Norvik Banka juhtumis meenutab näpuga teineteisele näitamine lasteaeda. Osapooltel tuleks laua taha istuda ja asjad selgeks rääkida, enne kui olukord päriselt 1990. aastate Eesti allmaailma meenutama hakkab, leiab ajakirjanik Eliisa Matsalu.
Äripäeva reedene kaanelugu lahkas Starmani ühe asutaja Indrek Kuivalliku ettevõtte Winergy ärivaidlust Läti panga Norvik Bankaga. Tüli tõi majja ligi 19 miljoni euro suurune laen, mille pank ettevõtte jaoks ootamatult tagasi kutsus. Pank süüdistab ettevõtet raha kantimises ja laenumaksete tasumata jätmises, ettevõte aga panka katses firmat kaaperdada.
Küsimusi tekitab Kuivalliku otsus investeerida ettevõttesse ligi 40 miljonit eurot ajal, mil pangaga oli juba tüli majas. „Elu jääb ju seisma, kui kohe juhe seinast tõmmata,“ põhjendas Kuivallik teguviisi. Ent miks peaks tegema nii suure tehingu ettevõttega, kes pole aastaid isegi majandusaruandeid esitanud? Enamgi veel - ettevõttega, mis on end peitnud Briti Neitsisaartele ja millel on äriregistris kustutamishoiatus.
Suurinvesteering, mille eest Kuivallik siiani tasuda pole saanud, andis Norvik Bankale võimaluse süüdistada Winergyt skeemitamises ja onupojapoliitikas. Panga seisukohta toetab asjaolu, et teostamata jäänud tehingut plaaniti ettevõtetega, kelle omanikke nii Kuivallik kui ka tema selja taga seisev Henri Treude varem tundsid.
Igas konfliktis on siiski alati kaks osapoolt. Kuni pada katelt ja katel pada sõimab, on ühed mustad mõlemad.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!