Pensionifondis võrdle ka tasusid

Tänase Äripäeva põhiloost selgub, et mullu kasvasid kõigi kohustuslike pensionifondide valitsejate teenustasudest saadavad tulud, silmapaistva hüppe tegid LHV ja Nordea. Osakuomanikele kehtivad valitsemistasude määrad pole seejuures tõusnud, aga need pole ka märkimisväärselt langenud.

Toimetuse arvates on pensionivara koguvatel investoritel hea võimalus mõjutada tasude langetamist, kui nad on oma valikutes aktiivsemad. Nii suureneb konkurents pensionifondide valitsemistasude turul.

Paljud on omal nahal kogenud, et kohustuslike pensionifondide peamine müügi­argument on tootlus. Iga fondi müügimees või -naine oskab seejuures leida mõne ajahetke, mil just tema pakutavad osakud on näidanud parimat tulemust. Seetõttu on põhjust hoolikamalt jälgida ja võrrelda ka fondide valitsemistasusid. Juba sellise huvi kasv võib panna uut müügiargumenti otsivaid fonde tasusid langetama.

Erinevus pole numbrina suur. Küllap on valitsemistasude võrdlemisele seni vähem ­tähelepanu pööratud ka seetõttu, et nende erinevused pole absoluutväärtusena suured – sarnase loomuga fondide puhul mõni promill või protsendikümnendik. Kui aga vaadata suhtelist erinevust, siis see võib olla kopsakas, nagu ka selle mõju ajapikku kogunevale investeeringule. Mida konservatiivsem fond, seda suuremat rolli mängib valitsemistasude erinevus.

Samuti tuleb silmas pidada, et enamasti on pensionifondi investeerimine aastakümnete pikkune protsess. Selle ajaga jõuab promill promilli haaval kokku tilkuda päris suur summa. Lõpuks võib kahe sama palka saava inimese pensionivara suurus erineda märkimisväärselt.

Teisalt tuleb valitsemistasude erinevusse suhtuda rahulikult ja kaalutlevalt. See võib mingil hetkel osutuda määravaks argumendiks, et pensionifondi vahetada, kuna aga ka fondi vahetamine toob investorile kaasa ­kulusid, võib iga väikese vahe pärast edasi-­tagasi rahmeldades endale kasu asemel hoopis kahju teha.

Eestis on palju räägitud n-ö rahaõpetuse, üldise finantshariduse suuremast vajadusest. Ajapikku on selle tase kindlasti ka kosunud. Finantspädevuse paranemise üks põhjus on seegi, et kohustusliku kogumispensioni tõttu on suur osa eestlastest paratamatult investorid ja iga aasta­käiguga lisandub neid paras ports juurde. Seega kasvab ka oskus oma pensionirahal rohkem silma peal hoida, pöörata enam tähelepanu erinevatele näitajatele.

Võimalus mainet tõsta. Pensionifondide valitsejatel endil on samuti hea võimalus kaasata valitsemistasusid konkurentide omadest märksa allapoole langetades uusi osaku­omanikke. Lisaks vähendaks selline samm ühiskonnas laialt levinud arusaama, et pensionifondide valitsejad ei tee investorite heaks midagi, vaid lihtsalt koorivad neilt mitu nahka. Valitsemistasude langetamine tõstaks fondi­valitseja mainet.

Et tulevikus võimalikult mõnusat pensioni­põlve nautida, tuleb pensionikogujatel jälgida, mis erinevates fondides toimub. ­Investeeringute iseloomu ja tootluse kõrval tasub kindlasti võrrelda ka valitsemistasusid. Needki võivad otsustada, kas tasub jätkata seni valitud fondi investeerimist või tuleks oma pensioniraha mõnda teise, vähem valitsemistasu noolivasse fondi üle viia.

Autor: 1185-aripaev