Eesti idufirmad Transferwise’i, Bondora ja Lingvisti toidavad hiljuti õnnestunud tehingud lootust ja Eesti kui start-up-riigi kuvandit.
Lootusest üksi jääb aga väheseks. Riiklikult tuleb toetada just selliste mehhanismide püstipanemist, mis kõige suurema tõenäosusega suudaksid kõigi edule kaasa aidata – et jääda püsima ja anda eeldatud tulemust. Kui äriinglid töötavad ettevõtjatega tihedas koostöös, siis on põhjendatud anda neile teatud eelistingimusi võrreldes passiivsete investoritega.
Kaasinvesteerimisfondi puhul võimaldab seda tulujaotus, mille puhul äriinglid teenivad investorina proportsionaalselt rohkem kui passiivne investor. Kindlasti peab selline kaasinvesteerimise mudel olema lihtsalt rakendatav ja arusaadav kõigile osapooltele. Eduka kaasinvesteerimisfondi rakendamiseks on vaja alustavaid ettevõtteid ette valmistada kapitali kaasamiseks. Samuti koolitada ja kasvatada äriinglite kogukonda, et uued äriinglid alustaksid investeerimist väikeste summadega kogenud investorite kõrval. Selliste tugitegevuste ühiseks arendamiseks loovadki äriinglid võrgustikke, mis aitavad neil investeerimiseks sobivaid ettevõtteid leida, tehinguid ette valmistada ja ühiselt investeerida.
Eesti Äriinglite Assotsiatsioon EstBAN on 1,5 aasta jooksul kaasanud üle 70 eraisikust investori, kes kõik usuvad Eesti ettevõtjate võimekusse alustada ja kasvatada maailmas läbilöögivõimelisi uusi ärisid. Äriinglid on kogu maailmas üks olulisemaid kapitaliallikaid uute nutikate toodete ja teenuste arendamisel.
Eesti äriinglid suudavad praegu pakkuda umbes 4 miljonit eurot aastas. Samas eelistavad varakad investorid tihti paigutada raha pigem kinnisvarasse kui kõrge riskiga tehnoloogiaettevõtetesse, kus lisaks rahale oodatakse investorilt ka aktiivset käed-küljes panustamist. Riskikapitalifondidel on liiga kallis teha suhteliselt väikesi investeeringuid (alla 100 tuhande euro), mistõttu jäävad idufirmad tihti kapitalipuuduses kiratsema.
Olukorra muutmiseks on Euroopa võtnud selge suuna ingelinvesteeringute toetamisele – 9 ELi riiki, sh Suurbritannia ja Soome on sisse viinud ning mitmed (nt Saksamaa ja Taani) planeerimas maksusoodustusi, et kallutada investeeringuid kinnisvara kõrval idufirmade suunas.
Eestis on teadvustatud äriinglite olulisust alustavate ettevõtete rahastamisel ning riigil on plaanis luua äriinglite kaasinvesteerimisfond KredExi ja Euroopa Investeerimisfondi koostöös. Riiklik kaasinvesteerimisfond suurendab varast kapitalipakkumist võimaldades äriinglitel rohkem investeerida – sellest aga võidavad nii alustavad ettevõtjad, kel tekib juurdepääs täiendavale kapitalile kui ka riik, kuna idufirmad ei lahku Eestist, vaid kasvatavad siin oma tegevust.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.