Börsivõlur: oled sama hea kui su viimane tehing!

Krahhides karastunud kauplejana vilistab ta õpikutarkustele ja kuivadele makronumbritele. „Tööd on vaja teha, muud midagi!“ õpetab ta. „Suure tööga tuleb suur edu. Kui surnud kaamel vedeleb maas, siis sa sööd ta aju ka ära, kui sa oled näljane.“

Viimastel nädalatel on tulnud uudiseid, et pensionifondid kukuvad ja pikaajalised investorid on raha kaotanud. Päevakauplejatel peaks nüüd olema head ajad…

Ei pruugi. Volatiilsus on muidugi hea võiduvõimalus kõigile, nii päevakauplejatele kui investeerijatele. Miks mitte osta asju põhjast, kui sealt peaks midagi põrkama. Ei saa päris öelda, et kerge oli – sihukest asja esmaspäeval (24. augustil – toim) ei oodanud keegi. Volatiilsus muidugi tähendaks suuremat sissetulekut kõigile teoorias, välja arvatud pensionifondidele. See muidugi ei tähenda, et kõigil õnnestus sellest õigesti aru saada. Kõige tähtsam on teha raskes olukorras raskeid otsuseid. Kellel lööb põhja alt ära ja kellel mitte. Kui sa raskel ajal tegid raske otsuse õigesti, siis on väga hästi ja vastupidi – kui tegid raskel ajal vale otsuse, siis ei pruugi nii hästi olla.

Mis otsuseid sina tegid – läks hästi või halvasti?

Alguses läks halvasti, aga lõppes kõik enamvähem hästi. Sellist lööki ka mina ei oodanud turgudelt. See tundus mulle juba palju.

Nii Peeter Koppel kui Kristjan Lepik on leidnud, et ühel hetkel võib tulla suurem turgude kokkuvarisemine. Oled sa nendega nõus?

Ma ei usu. USA majandus on nii tugev praegu. Viimase 10-20 aasta jooksul kõige tugevam. Kui jüaan või Hiina börs kukub kokku, miks mitte, aga kui rääkida USA börsist, siis mina sellesse ei usu. Võib-olla kuni 10%, aga rohkem seda kukkumist mina ei näe võtta. Mille arvelt? Inimesed lähevad iga kriisiga targemaks. Võib-olla suurt kriisi ei pruugigi tulla, sest tänapäeval on nii, et kui kriis tuleb, siis kõik ostavad. Teadlikkus aina tõuseb, info aina levib ja aina raskemaks läheb teisi võita. Sama ka börsil. Kui mõni pank kokku variseb, äkki tuleb midagi. Ausalt öeldes mul pole ööd ega mütsi, kas tuleb. Mulle isegi meeldiks kui tuleks, lihtsalt ma ei näe seda.

Milline praegu sinu tööpäev välja näeb?

Lähed tööle, analüüsid, otsid ja kaupled. Nagu iga investeerija ja ka pensionifondi inimeste päev, lihtsalt tihedamas mastaabis. Muud midagi väga ei erinegi.

Aja jooksul on lähenemine turgudele muutunud…

Kindlasti. Inimesed peavad muutuma koos turuga. See, mis töötas viis aastat tagasi, see praegu enam ei tööta. Teadlikkus tõuseb, inimesed saavad targemaks. Pead neist ees olema. Kui sa ei muutu, jääd toppama, stagnatsiooni. See tähendab, et varsti tuleb lõpp peale.

On sul välja kujunenud lemmikaktsiad?

Ei ole. Kindlasti ajapikku sul jääbki kuskil 50 aktsiat, kus sa põhiliselt ainult kaupled. See on paratamatus. Lihtsalt, kus on rohkem sündmusi. Facebooki aktsias on rohkem sündmusi kui mingis mittetuntud Hiina farmas (biotehnoloogia aktsias – toim).

Kui palju tehinguid sa päevas teed?

Oleneb. Üks kuni kuus. Kauple vähe, ole täpsem, distsiplineeritum. Milles ma ise kõige kindlam olen, seda üritan ka kaubelda.

Miks sa oled just USA aktsiatele kindlaks jäänud?

Sest USAs on hästi palju likviidsust ja samas ka volatiilsust. Kuskil mujal nii palju sündmusi ei toimu. USA on finantsi mõttes teistest ikkagi kuradi 10 peajagu eespool. Seal on rohkem actionit ja tegevust. Arvan, et enamus eesti investeerijatest on ilmselt USA aktsiates. Eesti on ka USA sõbralik riik.

Tallinna börsil on meeletult head dividendid ja see on kindlasti väärt börs, kus istuda, lihtsalt minu mõttemaailmaga see ei sobi kokku.

On neid, kes kauplevad sirkli ja malliga. Sina kaupled pigem sündmusi.

Ega pensioni- ja investeerimisfondidel põhineb kõik ka sündmuse peal. Kui sündmust pole, siis midagi ei juhtu. Siin esmaspäeval oli sündmus. Minu lemmikkohad on suhteliselt volatiilsed, kus sa pead teadma ka, mis sa teed. Kui sa ei tea, mis sa teed, siis sinna ei soovita minna. Aga jällegi: ma enda arust tean, mis ma teen.

Hiljuti tulid vennad Talpsepad välja investeerimisfirmaga Etalon Varahaldus, mis paljuski kasutab optsioonistrateegiaid. Sina hoiad optsioonidest eemale?

Ma olen paari tehingut vaadanud Talpsepal, ta vist hajutab ennast optsioonidega, kui ma ei eksi. Tema strateegiaks on osta mingi langev nuga ja siis see ära hajutada. Mul tekib jälle küsimus: milleks? Kui sa oled milleski kindel, siis milleks hajutada? Üldiselt ma olen kõigi hajutamiste vastu. Kui ma olen endas kindel ja millessegi usun, siis pole mõtet hajutada. Vastasel juhul pole sa ise ju kindel. Siis tuleb vastus: selleks, et vähem kaotada ja vähem riskida. Okei, mul pole riski vastu midagi, ma olen teist sorti inimene. Kaalutud risk on minu arust parim asi maailmas, aga peab olema õigesti kaalutletud.

Seega õpikutarkus: et investorid hajutage…

See ei ole üldse vale, vaid see on igale iseloomule vastav. Inimesi on erinevaid. Kui tahad kaubelda ja investeerida, tuleb aru saada, mida sa ise suudad kannatada. Kas sa suudad suuri miinuseid või plusse kannatada? Kui ahne sa oled? See on võitlus iseendaga. Nagu iga töö puhul, esialgu pead selgeks tegema, kes sa ise oled iseloomult. Mina oskan kaotada ja samas ma tean, kus ma olen. Ma tean, et kui ma lähen kusagile volatiilsusse, siis ma võin palju kaotada ja see on mulle okei. Kõige suuremad küsimused enda jaoks on: kes sa oled ja kui palju sa oled valmis kaotama?

Ja sina oled nõus kaotama…

Keegi pole nõus kaotama, aga ma pean sellega arvestama, et ma võin kaotada. Õige asja eest ma olen nõus riskima, kui ma olen endas kindel.

Tegeled sa pikaajalise investeerimisega ka?

Ei, igapäevaselt mitte. Enda jaoks, aga väga harva. Mulle ei meeldi need viieprotsendilised tootlused, ma ei suuda viis aastat ühes positsioonis olla, see pole minu iseloom. Siis ma suren ära. See pole lihtsalt mina. Igaüks käitub vastavalt oma iseloomule. Ma tahan kiirelt sisse ja välja, et midagi toimuks. Ma ei suuda osta Eesti aktsiaid ja istuda seal neli-viis aastat.

Investor Toomase lähenemist sa pooldad?

Kindlasti. Investor Toomas on väga kärbes vend ja teda väga pooldan. Toomas leidis oma niši ja kaupleb vastavalt oma iseloomule. Ta ei lähe proovima farmasid ja õnnerattaid. Ta proovib seda, mida ta enda arust jagab ja see tuleb hästi välja, sest ta tõesti jagab sellest. Ta ei pane kuskile muldmetalli või laenudesse. See on kogu Toomase saladus.

Iseloomuga klappimine on oluline…

See on number üks asi. See on kõige tähtsam. Pane kirja: kõige tähtsam, et sa endale ei valeta. Muidu elus ka: kui sa endale ei valeta, siis sa oled edukas.

Üks päevakaupleja võrdles seda tööd olukorraga, kui koju naastes leiad maja leekides ja auto on varastatud. Sama tragöödia korduvat iga päev.

Muidugi, see on selline üpriski hasartne töö. Sõna otseses mõttes hasartne – iga päev on uus lehekülg. Kindlasti ajab see vere käima. See on pigem elustiil – kõik see muretsemine ja kaasaelamine. Paljudele see kindlasti ei sobi. Kellele meeldib teadmatuses elada? Päevakauplemine ongi teadmatuses elamine. Sa oled sama hea kui su viimane tehing. Sa võid kuu aega järjest võita, aga siis üks päev – põmm – kõik on läinud!

Kunagi sa ütlesid, et börsikaupleja võiks eraelu ära unustada.

Nii ongi. Kui sa argipäeviti õhtuni oled tööl, ega sa midagi väga palju ei jõua. Hommikul lähed tööle, õhtul lõpetad. Mis sul on õhtul kell 12 lahti? Ilmselt öölokaalid on lahti, see ongi su ainus alternatiiv argipäeviti. Kõige tähtsam on, et pead fanatt olema, asi pole rahas. See on edu võti: pead suur fanatt olema ja kui sind ei huvita miski muu, siis on juba pool võitu.

Kas börsil kauplemine on meeskonna- või individuaalsport?

Ühelgi individuaalalal üksi sa ei saavuta midagi. Igal sportlasel on oma treener, massöör jne. Ükski vibulaskja, poksija või iluuisutaja ei saa üksi hakkama. Ka börsil – kindlasti peab olema meeskond, kindlasti peab olema nõustaja või abi. See käib asja juurde.

Sina kaupled kollektiivis?

Kõik kauplevad kollektiivis, üksi on seda võimatu teha.

Oled öelnud, et mentorita on võimatu edukaks saada või vähemalt on see väga raske.

Üksi on väga raske alustada. Sa valid endale tee ise kindlasti, aga õige suund peab olema. Keegi peab sulle ette näitama. Üksi seda teha kodus, külmkapi juures, diivani peal – see on sama hästi kui kaotatud raha. Nagu tööleminek, kodus diivanil istudes sa ainult kaotad.

Jutud, et kusagil keldris on keegi börsigeenius…

Kust tead, et on keldris, äkki on pööningul või soklikorrusel? See on bullshit. Ma ei usu sellesse. Näidake! Enne, kui ma oma silmaga ei näe, ma ei usu.

Kui palju sinu juurde mentorisooviga tuldud on?

No on ikka tuldud.

Oled võtnud mõne?

Ei, hetkel ei ole.

Kuhu soovitaksid sina paigutada 1000 eurot, mis on õnnestunud ajapikku säästa?

1000 eurtsi paigutada? Kurat, seda on natuke raske paigutada. Küsin jällegi, mis on inimese eesmärk ja kui palju ta on nõus kaotama? Ma võin soovitada talle, kus võib kaotada kõik, võita kõik. Börsil on igasuguseid instrumente. Tahab kõik kaotada, võib farmasse panna, samas võib ka duublisse lükata. Ei taha kaotada, tahab kindla peale minna: ostku telekome – viis protsenti tootlust, kui ma ei eksi.

Et ka mõnesaja euroga on võimalusi…

Mina seda mõndasadat väga ei soovitaks kuskile panna. Esiteks teenustasud söövad ära. On muid alternatiive: ostad fondiosakuid, seda võib teha. Ise ostes on üks tehing juba 25 dollarit. Tuhandel eurol 2,5% ühte otsa, 2,5% teise otsa – 5% juba läinud! Pigem siis osta mingeid fondiosakuid, millesse usud. Kindlasti on mõtet iga raha investeerida ja kõrvale panna. Asi pole summas, vaid asi on õiges lähenemises.

Sa oled kaks aastat võitnud Börsihai, kuid eelmine aasta võitjaks ei tulnud. Kas sel aastal oled võidusumma taas reisikuludesse arvestanud?

Ei, see aasta ei ole enam. Eelmine aasta arvestasin. Mees sõnast, härga sarvist – ei pidanud lubadusest kinni. Nüüd noored tulevad peale vaikselt, mis sa ikka teed. Enam ei arvesta, peab ise oma kulul reisil käima.

Näed sa ennast pikalt kauplejana?

Lähima viie aasta jooksul ma mujal ei näe, sest ma midagi muud paremini teha ei oska. Ostan iga nädal Eurojackpotti, aga pole veel võitnud. Kui selle kinni panen, siis ma lõpetan. Teistele soovitan teha seda, milles olete parimad, ärge üritage kusagil mujal sektorites. Tehke seda, milles tunnete ennast kõige paremini.

Mis sind turgude juures hoiab?

Mulle meeldib see hasart. Ma olen hästi hasartne, elav inimene. Igaühel oma iseloom. Mulle väga meeldib, kui suur elu käib, see hoiab. See elustiil mulle meeldib.

Sa oled ka pokkerit mänginud ja kasiinodes käinud.

Ma olen päris palju kaotanud seal, kui aus olla. Vahel ikka satun, aga ma nüüd pole tükk aega käinud. Enam see nii suurt huvi ei paku, kui omal ajal.

Paistab, et investeerimine on popiks läinud: Naisinvestorite klubi, Investeerimisklubi, finantsblogid. Mis pilguga seda kõike vaatad?

Paraku on praegused investeerimisklubid natukene naljakohad, selle eestvedajad on igapäevaselt muul erialal leiba teenivad inimesed. Kus see loogika on, kui traktorist õpetab lendama? Mulle väga meeldib, et kõik on investeerimisest huvitatud, kõik on tore, aga tekib illusioon. Eelkõige tehke seda, mida te kõige paremini oskate teha ja ärge minge kuskile investeerima. Pärast, kui te olete oma elus midagi kihvti saavutanud, siis võib vaadata investeerimist. Fokusseerida tuleb ainult ainsale asjale, mida sa oskad kõige paremini teha.

Investeerimisklubid ja kõik see buum, mis praegu toimub, see ei ole tegelikult nii lihtne. Sealt tekib illusioon, et pane sinna muldmetallidesse, pane laenudesse – täielik bullshit! Asjad ei toimi nii. Paberi peal on see tore: seitse protsenti pane muldmetallidesse, kümme protsenti kulda, seitse protsenti panin laenudesse… Läksid hapuks? Po**ui!

Siis 30% dividendiaktsiad, et oleks kindla peale. Ma ei tea, kas keegi teab kõigist sektoritest midagi. Mina küll ei tea. Väga kihvt, et kõik tunnevad huvi selle vastu, aga mulle üldse ei meeldi, kuidas seda esitatakse.

Mis selle põhjus on, kas turg on liiga kõrgel?

Ilmselt on mingi buum tekkinud. Nagu oli start-up buum, mis on täiesti alusetu Eesti mõistes. Kõik mõtlevad, et nii kihvt – start-up. Enamus raha põleb seal ja võidab üks tuhandest. Arvatakse, et kõik on nii kerge, aga tegelikult ei ole. Ma tegelen sellega 12 tundi päevas ja mulle väga meeldib, kui huviline vaataks kaks tundi ja tuleks börsile. Ma hea meelega tervitan selliseid inimesi, mulle on see kasulik. Ma tegelen sellega kuus korda rohkem, loomulikult ma olen sinust rohkem teadlik ja ma teoorias ainult loodan selliste inimeste peale. Tegelikult ma kellelgi ei soovita uisapäisa midagi teha. Kui on mingi visioon, siis kindlasti ostke aktsiaid kaheks-kolmeks aastaks, aga niimoodi tulla, et panna sinna ja tänna nagu kõik investeerimisklubid soovitavad, see on täiesti väär, asjad ei toimi nii. Turg on praegu lihtsalt hea.

Soovitan inimestel mitte uskuda, mida neile räägitakse. Üldse kõik need ühisrahastused – kohe kui kriis tuleb, on nägemist! Ma suhtun neisse skeptiliselt. Tasuta raha pole kuskil olemas. Miks peaks keegi sulle midagi tasuta andma? Mille eest? Isegi juust ei ole hiirelõksus tasuta – läbi suure valu saad selle kätte.

See on kihvt, et kõik tunnevad huvi ja see on Eestile väga kasulik. Usun, et vähestes riikides kogub see nii palju populaarsust. Paraku 95% põleb sellel alal. Ei ole nii, et käid konverentsil ja kuulad kaks tundi, lähed koju, registreerid endale konto ja põmm-põmm hakkad juba laksima – annan sellele lätlasele laenu, seal sellelt slovakilt võtan ise laenu ja juba siit protsent tuleb!

Küsi enda käest alati, et kui sina nüüd tegid kaks tundi tööd, siis miks sa arvad, et need poisid, kes teevad juba 10 aastat iga päev 12 tundi, miks sa peaksid neist parem olema? Need investeerimisklubi jutupaunikud küsigu, miks te arvate, et olete teistest targemad? Tööd on vaja teha, muud midagi! Suure tööga tuleb suur edu. Kui surnud kaamel vedeleb maas, siis sa sööd selle aju ka ära, kui sa oled näljane.

Sinu enda jaoks tuleb börsidel raha lihtsalt?

Ei, midagi ei tule lihtsalt.

Kui kaua sinul kulus, et hakata kasumlikult kauplema?

Kolm kuud.

Praegu kaupled igakuiselt kasumis?

Päevad pole vennad, aga üldiselt küll. Tootlus on bullshit. Tootlusprotsent pole oluline, on oluline, palju sa teenisid ja mis summa pealt. Lahti seletades: 100 rublast on palju kergem teha 200 rubla – tootlus 100%, aga katsu 1 miljonist rublast teha 2 miljonit… Tootlus on eksitav, detailid loevad.

Tallinna linnapeast teenid sa rohkem?

Kindlasti ükski meist ei teeni Tallinna linnapeast rohkem. Te lihtsalt ei tea seda.

*Marat Kasparov palus loo lõppu lisada: Tervitan oma vanaema, kes eesti keelt ei oska ja tervitan kõiki oma Järveotsa Gümnaasiumi õpetajaid.