Stabiilselt kasvavaid ettevõtteid, mis erilist tähelepanu ei vaja, leidub investori portfellis üsna harva. Mina hoian rahuliku südamega rõivaste jaemüüja Apranga aktsiaid ning kohe selgitan, miks.
- Apranga kauplustest leiab ka Zara brändi rõivaid. Foto: Bloomberg
Apranga numbrites:
Asutati 1993. aastal Leedus
Noteeritud Vilniuse börsil 1997. aastal
Firma koosneb emaettevõttest Apranga APB ja 18 tütarettevõttest
166 poodi, millest 98 asub Leedus, 45 Lätis ja 23 Eestis
200 brändi
1905 töötajat
77000 m2 müügipinda
2014. aasta käive 183,5 mln eurot
Leedu firma aktsiad on mu portfellis püsinud juba kolm aastat, ilma et ma neid müüks või juurde ostaks. See aga ei tähenda, et ma firma käekäigul hoolega silma peal ei hoiaks ega analüütikute arvamusi jälgiks. Vastupidi, siiani on need arenenud küllaltki meeldivas suunas – firma käive kasvas mullu pea 9% ja kasv jätkus ka tänavu esimesel poolaastal.
Ostsin Apranga aktsiad Vilniuse börsilt kahel korral 2012. aasta mais ja korra juulis. 6000 aktsia keskmiseks ostuhinnaks kujunes 1,89 eurot tükk. Täna maksab aktsia 2,7 eurot ning see investeering moodustab mu portfellist 7%.
Apranga investor Toomase portfellis:
Aktsiaid 6000 tükki
Soetushind 1,89 eurot
Hetkel väärtus portfellis 16 200 eurot
Osakaal portfellis 7%.
Meeldivad dividendid
Toona
põhjendasin oma otsust sellega, et tahan saada osa Balti riikide elanike rikkuse kasvust ja ootan, et nad tarbivad võimalikult palju riideid. Nõnda ka läks. Sellest alates on firma käive ning kasum tasapisi ülespoole rühkinud ning aktsia hind on tõusnud 43%. Selle aasta tipphetkel aprillis puudutas hind korraks isegi 3 euro taset, kuid hakkas siis koos börsiga taas langema.
Aastate jooksul on mind rõõmustanud ka
dividendid, mida ettevõte investoritele küllaltki lahkelt jagab. Sel kevadel maksis firma dividende 0,13 eurot aktsia kohta ja minu kukrusse lisandus sellega 780 eurot. Möödunud aastal maksti dividende 0,145 eurot aktsia kohta ja aasta varem koguni 0,16 eurot.
Mõõdukas kasv Balti riikides
Nüüd aga ettevõttest lähemalt. Apranga Grupp reklaamib end kodulehel kui Baltikumi juhtivat moekaupade jaemüüjat, kel on partnersuhted kõige kuulsamate Euroopa ja globaalsete brändidega. Tõepoolest, firma tegutseb Leedus, Lätis ja Eestis kuue erineva profiiliga kauplusteketiga. Näiteks saab tänu Aprangale osta selliste silmapaistvate brändide toodangut nagu Hugo Boss, Burberry ja Tommy Hilfiger. Lisaks saavad Balti noored nende vahendusel nautida Mango, Zara, Bershka ja Desiguali moekaupu.
Suurem osa ehk 60% firma käibest tuli möödunud aastal Leedust, 26% Lätist ja 14% Eestist. Samal ajal
kasvab käive kõige kiiremini just Eestis, kus müük paisus mullu üle viiendiku võrra. Teistes riikides oli käibekasv märgatavalt aeglasem, kuid püsis näiteks Lätis siiski 12% lähedal.
Viimastel aastatel on firma tegevus püsinud kõigis riikides ka kasumlikuna. Brutorentaablus oli mullu keskmiselt 47%. Küll aga hoiatas firma juhtkond aruandes, et kuna tegevuskulud hakkasid kasvama, siis toppas puhasrentaablus 8-10% juures. 2014. aastal kasvasid tegevuskulud ligi 10% võrra, 55,2 miljonile eurole. Suurima osa neist moodustasid rendi- ja tööjõukulud.
Suurim konkurent H&M
Olen silmanurgast jälginud rõivamüügifirma laienemist Eestis, mis on toimunud märkimisväärse kiirusega. Seda kinnitavad uued poed suurtes kaubanduskeskustes ja bilansinumbrid. Aprangaga käsikäes laienevad aga ka konkurendid, kellest olulisemaks võiks pidada H&Mi. Praegu pole küll Rootsi firma turule sisenemine veel Apranga tulemustele tugevat mõju avaldanud, kuid on selge, et väike Balti turg pole kummist. Viimastel kuudel on ettevõtte kasumit hakanud mõjutama ka Venemaa ja Valgevene klientide arvu järsk langus.
Pean tõdema, et kahjuks on Leedu rõivamüüja tegevuse ja plaanide kohta siin Eestis vähe infot. Näiteks mõlgub mul meelel küsimus, mida tehakse juhul, kui Leedus, Lätis ja Eestis enam piisavaid kasvuvõimalusi ei leita. Kas otsitakse uusi partnereid ja laiendatakse sortimenti või püütakse leida hoopis uusi sihtriike, pole selge. Kuna Leedu turul on kasv juba pidurdumas, siis võib see küsimus õige varsti aktuaalseks muutuda.
Lisaks on Apranga puhul suur risk seotud ka rõivamüügi suure sõltuvusega tarbijate majandusseisust. Kulutused moekaupadele on paratamatult esimesi kohti, mille arvelt halval ajal kokku tõmmatakse. Alates 2012. aastast on tarbimine küll ilusti kasvanud, kuid igavesti see kesta ei saa.
Täiendav risk on ka see, kui brändide emafirmad sulgevad uksi, nagu juhtus aasta alguses Hollandi moeketi Mexx International Corporation pankroti puhul. Siis oli Mexxi kaupluste tegevus Lätis ja Leedus häiritud. Apranga tulemustele avaldab mõju ka USA dollari järsk tõus, mis vähendab kaupade müügimarginaale.
Analüütikute vaated pigem positiivsed
Nii palju kui olen jälginud analüütikute aruandeid, siis valmistavad suurimat muret firma brutorentaablus ja käibekasv. Näiteks tänavu on veel suure küsimärgi all, kas firma suudab saavutada endale eesmärgiks seatud 204 miljoni eurose käibe eesmärgi. See teeks aastaseks käibekasvuks 11%.
Mai alguses langetasid
Swedbanki analüütikud Apranga aktsia hinnasihi varasema 3 euro pealt 2,9 eurole ja säilitasid hoia-soovituse. Pärast teise kvartali tulemuste avalikustamist jätsid analüütikud oma hinnangu samaks, kuna neile valmistasid muret rõivamüüja kasvavad tegevuskulud.
LHV analüütikud on firma suhtes veidi positiivsemalt meelestatud ning säilitas pärast kvartalitulemuste avalikustamist aktsiale osta-soovituse ja õiglase hinnavahemiku 2,85-3,15 eurot.
Kuna üldiselt on analüütikud Apranga suhtes optimistlikud, siis võin ka mina rahuliku südamega magada ja oodata, et firma jätkab laienemist ning stabiilset kasvu.
- Apranga aktsia Foto: Äripäev
Lisainfo
Apranga Gruppi kuuluvad kuus eri profiiliga kauplusteketti Leedus, Lätis ja Eestis:
Segment „Economy“ – ketid Apranga, Promod, S. Oliver, Tom TaylorSegment „Youth“ – brändid Mango, Bershka, Desigual, Pull&Bear jtSegment „Business“ – brändid Massimo Dutti, Tommy Hilfiger, Marella jneSegment „Luxury“ – brändid Hugo Boss, MaxMara, Burberry jtZaraJalanõud – Aldo
Seotud lood
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.