Investor Toomas: kuidas selles segaduses terve mõistus säilitada?

Eriti palju vastandlikke arvamusi jagavad kõikvõimalikud spetsialistid sel nädalal, kui investorite närvid on vahetult enne USA Föderaalreservi kohtumist ja neljapäevast pressikonverentsi viimseni pingule tõmmatud.

Euroopa peadpööritav edu

Esmaspäeval üllatas uudisteagentuur Bloomberg oma uuringu tulemustega, mis näitasid, et strateegid prognoosivad Euroopa aktsiatele tänavu suurimat rallit alates 2009. aastast. Euroopa peamine börsiindeks Stoxx Europe 600 peaks tõusma aasta kokkuvõttes 18%, mis ületaks suure kaarega USA ja arenevate turgude börsid. Nii optimistlikke prognoose tehakse isegi pärast augustikuist paanikalainet, mis pühkis ka Euroopa aktsiatest miljardeid eurosid.

Tõepoolest, Euroopa majanduse käekäigu kohta tuleb viimasel ajal palju positiivseid uudiseid. Suurriikide tööstustoodang kasvab, töötuse tase langeb ja tarbijate ning ettevõtjate kindlustunne üha tõuseb. Võrreldes kiratsevate arenevate turgude ja Aasia suurimate majanduste jahenemisega on need tõesti positiivsed märgid. Kas see annab aga alust arvata, et regiooni firmad üllatavad sel aastal tohutute kasuminumbritega ning aktsiaindeks hüppab vaid alles jäänud kolme ja poole kuuga taevasse? Vaadates praegu turgudel valitsevat ebakindlust, siis mina sellele ei panustaks.

Vastandlikud arvamused

Täna võttis avalikult sõna ka üks ekspert, kes soovitab investoritel börsidel suurenenud volatiilsusega ära harjuda. Tegemist oli Anthony Limbrickiga, kelle juhitud riskifond lõikas suurt kasu augusti börsipaanikast. Tema on veendunud, et kõrge volatiilsus on uus normaalsus ja see kestab veel pikka aega. Limbricki sõnul ei paku olukorrale leevendust ka USA Föderaalreserv, sest lühiajalisele tõusule järgneb nagunii langus.

Samal ajal on Morgan Stanley strateegil Andrew Sheetsil tulevikule palju optimistlikum vaade. Tema kirjutas oma aruandes pühapäeval, et praegune rahutu aeg sarnaneb 2010. aastale, mil segaduse vallandas Kreeka. Lisaks võib seda tema hinnangul kõrvutada ka 2012. aasta eurotsooni võlakriisi või 2014. aastal lahvatanud Ebolaga. Kõik need sündmused osutusid heaks ostuvõimaluseks hoolimata sellest, et tavalisest suurem volatiilsus kestis 60 päeva pärast iga sündmust. Sheetsi hinnangul pole praegu tegemist millegi erakorralisega. Ta viitas ka häid tulemusi näidanud laenuturgudele, pankade stabiilsusele ja aktsiahinna kõikumisele ning teiste volatiilsusnäitajate lahknevusele.

Suuri otsuseid ei tee

Mida peaks siis üks investor selle vastandliku informatsiooniga peale hakkama? Aus vastus on, et õiget juhendit pole ka minul. Kuna ajad on segased, siis olen uute investeeringutega mõneks ajaks hoo maha võtnud. Osta kavatsen vaid juhul, kui hinnad peaksid tõepoolest suure kukkumise tegema.