Põhja-Korea tuumakatsetuse mõju turgudele on üürike

Ajalugu näitab, et pärast tuumakatsetusi pole mõistlik kohe aktsiaid müüma tormata. Pärast kolme eelmist Põhja-Korea tuumakatsetust 2006., 2009. ja 2013. aastal oli nende mõju aktsiaturgudele üürike või puudus üldse, kirjutab Bloomberg. Kuigi Aasia aktsiaturud ning Korea won näitasid kolmapäeval langustrendi, juhtus see kõik enne seda, kui Põhja-Korea oma vesinikupommi väidetavalt õnnestunud katsetusest teatas.

Põhja-Koreaga toimuva asemel paneb investoreid pead murdma hoopis see, mis toimub Hiinas, samuti on Iraani ning Saudi Araabia omavaheline tüli tekitanud võimaluse Lähis-Ida geopoliitiliste riskide suurenemiseks.

Baring Asset Management Korea investeeringute juht Hyun Choi ütles, et pikaajalist mõju turgudele Põhja-Korea võimalikust vesinikupommi katsetusest karta pole tarvis. „Olukord Põhja-Koreaga on hoopis teistsugune võrreldes 1990. aastatega, mil kaks Koread olid teineteise suhtes vaenulikud,“ lisas ta.

Kui vaadata tagasi ajalukku ning analüüsida Lõuna-Korea aktsiaturge kajastavat Kospi indeksit, saab öelda, et pärast eelmist kolme tuumakatsetust langes indeks küll esimese nädala jooksul 0,4 protsendi võrra, ent taastus seejärel ning tõusis kolme kuu võrdluses 5,2 protsendi jagu.

MSCI kõigi maade aktsiaindeks tõusis tuumakatsetuse järgsel kolmel kuul umbes 8 protsendi võrra. Samal ajal langes kulla hind 2,4 protsendi võrra. Teadupärast peetakse kulla hinda heaks geopoliitilise tüli indikaatoriks – kulla hind tõuseb reeglina alati, kui on oht kõrgenenud geopoliitiliseks riskiks.

Mizuho Asset Managementi ekspert Yoshihisa Okamoto lausus, et Põhja-Korea tegevus võib siiski kaasa tuua pessimismi suurenemise turgudel. „On mõnes mõttes üllatav, miks nad otsustasid teha katsetuse just selles olukorras. Investorid on geopoliitiliselt üha teadlikumad,“ lausus ta.

Mitsubishi UFJ Kokusai Asset Managementi peastrateeg Kiyoshi Ishigane märkis, et tõelist mõju turgudele võib oodata alles siis, kui on olemas reaalne võimalus selleks, et Kim Jon Uni võim väheneb või on mingil muul moel ohustatud.

„Turgudele see mõju ei avalda, ent reeglina saab Põhja-Korea väljaspoolt tähelepanu just siis, kui neil on midagi sisepoliitiliselt toimumas. Me pole ilmselt küll veel selles faasis, ent kui režiim peaks kukkuma, võib see olla küll ebastabiilsuse allikaks,“ rääkis Ishigane.