Eesti vajab ettevõtluskultuuri, mis muudab meid rahvusena kuulikindlaks, kirjutab maalikunstnik ja luuletaja Liis Koger arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

- “Nagu kevlari kiud, mis omavahel põimunud, peab ka meie ühiskond olema tihe ja läbistamatu. Kuulivest ei kaitse mitte seetõttu, et ta on jäik ja muutumatu, vaid seetõttu, et ta neelab löögi ja jaotab selle ühtlaselt,” kirjutab Liis Koger.
- Foto: Erakogu
Kui sõbranna mulle arvamuskonkursil osalemise idee välja käis, tundus, et aega on liiga vähe. Aga kas pole nii ka meie igapäevaelus? Kiirustame, kahtleme, lükkame edasi. Ometi teame, et just väljakutsed viivad edasi.
Kui oled siiamaani juba lugenud, oled ka sina väljakutse vastu võtnud. Nii algavad muutused. Ja muutused on paratamatud.
Et müüa end siiski sisu, mitte odava klikiga, olgu kohe öeldud, et pealkirjas sisalduv sõnapüünis tähendab tehislikku kiudu, mis on tõmbetugevuselt viis korda tugevam kui teras ning mida kasutatakse võidusõiduautode rehvides ja kuulivestides. Kasutan seda kujundina ajakohasuse ja tähenduse tõttu.
Näen Eesti ühiskonda nagu kevlarist kuulivesti, mis koosneb mitmest kihist, millest igaüks täidab oma rolli. Ükski kiht ei saa üksi toimida, aga koos loovad need vastupidava ja paindliku terviku. Need kihid on “vanad ja igavad”.
Eesti vesti (mõned) kihid
1. Haridus ja teadlikkus – tugev ühiskond algab haritud inimestest. Kui me ei mõista oma ajalugu ega õpi oma vigadest, jääme nõrgaks.
2. Ausus ja eetika – läbipaistvus ja vastutustunne nii poliitikas kui igapäevaelus. Korruptsioon, valetamine ja omakasu murendavad meie vesti tugevust.
3. Majandus ja innovatsioon – kiirelt kohanev ja uuendusmeelne Eesti suudab olla konkurentsivõimeline. Kuid ilma teistest kihtidest lähtuva toeta muutub see ebastabiilseks.
4. Füüsiline ja vaimne tervis – kui me ei hooli oma tervisest, ei suuda me ka midagi ehitada ega kaitsta.
5. Kogukond ja koostöö – ühiskonna sidusus, toetus ja mõistmine on see, mis hoiab kõik kihid koos.
Alati ei ole aeg millegi uuega silma paistmiseks. Vahel on vaja ka hoida. Meenutada, mis on need väärtused, mis on taganud kestmise.
Kõige ohtlikum kuul
Nagu kevlari kiud, mis omavahel põimunud, peab ka meie ühiskond olema tihe ja läbistamatu. Kuulivest ei kaitse mitte seetõttu, et ta on jäik ja muutumatu, vaid seetõttu, et ta neelab löögi ja jaotab selle ühtlaselt.
Siinkohal meenub mõte John Fowlesi menukist “Prantsuse leitnandi tüdruk”: “Kogu inimkonna ajaloo jooksul on väljavalitud pidanud tõestama, et nende valitsus on põhjendatud. Kuid aeg lubab ühtainust põhjendust. Nimelt, et väljavalitud, mille poole nad iganes püüdlevad, muudaksid selle meie tumeda maailma moraali paremaks ja õilsamaks.”
Aga kui riik ei toeta oma inimesi ja kui inimesed ei toeta oma riiki, siis mis jääb järele? Mille eest me võitleme?
Maailma kõige tulusamad tööstusharud on meditsiin ja sõjatööstus. Sõda algab siis, kui sõna põrub. Siis, kui irratsionaalne seadus tuleb võitjaks ratsionaalse käitumise üle. Ja need, kes otsustavad, muudavad oma värvi vastavalt keskkonnale.
Siis, kui üksikisiku valik ei toeta neid põhimõtteid, mida ta südames oluliseks peab. Kui ta ei saagi seda teha, sest talle tundub, et ebaõiglus võidutseb niikuinii. Kui ta tunneb, et on oma riigi poolt röövitud.
Hetkel kuum
Äripäeva raadio kullafond
Ka teised tootjad on mures
Kõige ohtlikum kuul on see, mida me ei näe tulemas – usalduse kadumine, laiskus tõe otsimisel, ükskõiksus. Kui me ei pane tähele, millal mõni kiud hakkab kuluma, võime avastada, et kaitse on juba murenenud.
Koostöötark Eesti
Me oleme väga edukalt loonud iduettevõtteid, nüüd on aeg liita need ühte. Ühise eesmärgi nimel ei ole need enam eredad tähed taevas, vaid moodustavad pööristähekogu, mis hoiaks üleval Eestit rasketel aegadel. Me ei vaja liigset bürokraatiat ega ametnikke, kes takistavad arengut. Rumalusel ja kurjusel pole suurt vahet, kui vaadata tulemuste järgi.
Kui tahame, et Eesti liiguks edasi ühtse ja tugevana, peame looma süsteemi, mis toetab koostööd, mitte killustumist. Vajadusel ehitama üles vundamendist.
Üks võimalik lahendus on platvorm „Koostöötark Eesti“, kus ettevõtted, haridusasutused ja asjatundlikud inimesed töötavad ühiselt välja lahendusi majanduslikeks ja sotsiaalseteks väljakutseteks.
See oleks digitaalne koostöö-keskkond, kus üksteist vajav jõud teineteist leiaks. Eraldi väike-ettevõtjate keskkond, kus saab otsida, leida, pakkuda. Nagu guugeldamine, ainult kohapõhine. Teineteist toetav ressurss. Sel platvormil toimuvad tööd (miks mitte ka tööde vahetus) peaks juurtasandil olema kodumaine ning välist abi mittevajav.
Tänu toetuste mittekerjamisele võiks sellelt ka vähe nõuda. See tähendab, et kogu tegevus toimuks arvestatava maksusoodustusega. Selle lahenduse eesmärk ei oleks mitte kümme miljonit homme, vaid võimalikult suur iseseisvus ja jätkusuutlikkus omaenda toel. Must leib, mitte tort. Ajakohane.
Mille eest peame end kaitsma? Mitte ainult välisvaenlaste eest, vaid ka rumaluse, kasuahnuse ja killustatuse eest. Tulevikunägemuse ainus toimiv võti on koostöö, mõistmine ja isiklik vastutus. Ainus võimalus on tõsta oma tegevus tasandile, kus päriselt võidavad kõik. Luua ettevõtluskultuur, mis muudab meid rahvusena kuulikindlaks.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!