Presidendivalimiste aasta pole aktsiatele parim

Palju on uuritud, kuidas aktsiaturud valimiste aastal ning neile eelnevatel ja ka järgnevatel aastatel käituvad. Teemat on süvitsi uurinud näiteks The Stock Trader’s Almanac ja selle asutaja Yale Hirsch.

Hirschi sõnul on aktsiaturud otseselt seotud majandusega, kuigi tahaksime selles tihtipeale kahelda. Ta leidis, et USA presidendivalimistel on alati märkimisväärne mõju majandusele ja aktsiaturgudele. Huvitava asjaoluna leidis ta, et sõjad, majanduslangused ja karuturud algavad tavaliselt presidentuuri esimeses pooles ja pulliturud teises.

Tõenäoliselt tuleneb see asjaolust, et investorid on juba ametis oleva presidendi retoorikaga harjunud, oskavad paremini prognoosida seadusandlikke ja majanduslikke mõjusid ja eeldavad paremaid äritingimusi ja suuremaid kasumeid. Pärast valimisi on ebakindlus suurem.

2004. aastal avalikustatud kirjutises leidis Hirsch, et alates 1942. aasta aprillist kuni 2002. aasta oktoobrini leidis aset 15 aktsiaturu tsüklit, mille keskmine pikkus oli 4 aastat. Kui panna need kõrvuti USA presidentide ametiaegadega, selgub, et 16 karuturu põhja saabus presidendi esimesel ametiaastal, 12 teisel, üks kolmandal ja mitte ühtegi neljandal. Keskmiselt käis karuturg põhjas 1,87 aastat pärast presidendi ametisse astumist ehk umbes kongressi valimiste ajal.

Kuidas vältida langevaid turge?

Tõstatub huvitav küsimus – kas vaid presidendi ametiaja teises pooles investeeriv investor suudab vältida langevaid turge?

Graziadio Business Review’s ilmunud teadusartiklis koostas Marshall Nickles kaks hüpoteetilist investorit. Investor A investeeris S&P 500 indeksisse alates 1952. aastast, kui USA valitsus hakkas aktiivsemalt majanduses osalema, 1000 dollarit vaid presidendi ametiaja viimaseks 27 kuuks. Raha võttis ta välja valimiste aasta 31. detsembril.

Investor B seevastu investeeris vaid presidendi ametiaja esimese 21 kuu jooksul ja võttis raha välja teise aasta 30. septembril. Aastaks 2000 oli investori A portfell kasvanud 72 701 dollarini ja ta ei kaotanud raha mitte ühelgi perioodil. Investor B investeering hoopis kahanes 36%, 643 dollarini.

See trend jätkus ka George W. Bushi esimesel ametiajal, kus S&P 500 indeks tegi üllatuslikult (või mitte) põhja peaaegu täpselt murdekohas ehk 2002. aasta oktoobri alguses.

Kolme viimase presidentuuri jooksul pole härra Hirschi teoreem aga paika pidanud. Bushi teise ja Barack Obama mõlema ametiaja esimese 21 kuu jooksul tõusis S&P 500 vastavalt 10,8%, 26,3% ja 38,3%. Seevastu Bushi teise ametiaja teine pool lõppes finantskriisiga ja Obama teise ametiaja teise poole senine tootlus alates 2014. aasta 1. oktoobrist on –4,8%.

Faktid tõestavad kõik

Kogu selle teema kohta on üsna palju üksteisele vastu rääkivat statistikat. Mulle meenub ühe targa mehe tsitaat: “Sa võid kasutada fakte, et tõestada asju, mis on isegi pealiskaudselt tõesed.”

Deutsche Bank kirjutas 2016. aasta väljavaates, et valimiste aasta pole aktsiatele parim, sest alates 1960. aastast on neil aastatel S&P 500 tõusnud 6,5%, võrreldes tavapärase 7,9% tõusuga. Kui 2008. aasta välja jätta, edestab valimiste aasta 9,1% keskmine tootlus ajaloolist 8,8% tootlust kõigil aastatel.

S&P Capital IQ võrdleb andmeid alates 1948. aastast ja leidis, et valimiste aastal on S&P 500 tõusnud keskmiselt 6,1%. Kõigi aastate peale kokku on S&P 500 tõusnud keskmiselt aga 8,8%. Hea uudis on aga see, et alates 1948. aastast on 76% valimiste aastatest lõppenud tõusuga, samas kui kõigi aastate arvestuses on seda juhtunud 71% juhtudest.

BMO Capital Marketsi mullu avaldatud 2016. aasta väljavaade on aga üks huvitavamaid. Nende sõnul lõpetab S&P 500 tänavu 2100 punkti peal (indeks on 25. jaanuari seisuga 1877 punkti juures), kuid aasta esimeses pooles toimub märkimisväärne korrektsioon, mis võib indeksi viia 1800 punktini.

BMO läks numbreid võrreldes tagasi koguni aastasse 1928 ja leidis, et valimiste aastal on S&P 500 indeksi keskmine tootlus olnud 7% ja kõigi aastate peale kokku keskmiselt 7,5%.

Kõigi nende analüütikute numbrid näitavad, et valimiste aasta on kehvem kui ajalooline keskmine, kuid mitte märkimisväärselt.

BMO leidis veel, et aastatel, mil tuleb valida päris uus president, on S&P 500 kukkunud keskmiselt 4%. Selline olukord on ka tänavu, sest president Barack Obama kolmandaks ametiajaks kandideerida ei saa.