Negatiivsete intresside tundmatu rada

Hiljuti sai Jaapanist Taani, Rootsi, Šveitsi ja euroala järel järgmine, kes võttis kasutusele negatiivse intressimäära poliitika. Kuigi intressimäärade langetamine peaks mõjuma aktsiaturgudele stimuleerivalt, on ainult Taani börs suutnud pärast seda tõusta. Peale selle käivad keskpangad tundmatut rada, sest kunagi varem pole negatiivseid intressimäärasid nii ulatuslikult kasutusele võetud. 

Kas kindlus või hoopis ebakindlus?

Keskpangad loodavad negatiivsete intressimääradega, et kommertspangad ei paiguta enda raha keskpanka hoiule, vaid suunavad selle hoopis majandusse. Niimoodi loodavad keskpangad majandusaktiivsust suurendada. Moody’s Analyticsi kapitaliturgude peaanalüütik John Lonski usub aga, et negatiivsed intressimäärad hoopis mõjuvad vastupidiselt ja see survestab aktsiahindu. Lonski on seda meelt, et miinusmärgiga intressimäärad ei lisa ebahariliku asjana majandusse kindlust. Ja kui inimesed on ebakindlad, pole nad nõus ei kulutama ega laenama. „Negatiivsed intressimäärad võivad äri- ja eratarbijate kindlust õõnestada,“ ütles ta.

Pärast seda, kui riigid on võtnud kasutusele negatiivsed intressimäärad, on aktsiahinnad langenud. Euroopa suuremaid ettevõtteid hõlmav Europe Stoxx 600 on pärast 2014. aasta juunit, kui Euroopa Keskpank võttis kasutusele negatiivse hoiuse intressimäära, langenud 10%. Šveitsi keskpank võttis enda arsenali negatiivse intressimäära 2014. aasta detsembris, pärast seda on Šveitsi börs langenud 14%. Rootsi kehtestas negatiivse intressimäära aasta tagasi, Stockholmi börs on langenud peaaegu 17%. Jaanuari lõpus liitus Jaapan negatiivse intressimäära klubiga, Nikkei on alates sellest langenud ligi 10%. Kõige paremini on läinud Taanil, kes võttis 2012. aastal negatiivse intressimäära kasutusele ning Kopenhaageni börs on pärast seda tõusnud peaaegu 100%.

Nordea Pank Eesti peaökonomist Tõnu Palm usub, et aktsiaturgusid mõjutavad ennekõike ettevõtete tulu ning kasumiootused, mitte see, kuivõrd negatiivsed on parasjagu intressid. Keskpankade intresside ootuste alandamine on tema sõnul märk sellest, et majandustel ei lähe finantsturgude hinnangul just kõige paremini. „Tavaliselt tähendab intressiootuste langus ka aktsiahindade sula. Kõik sõltub aga konkreetsest kontekstist, sest mitte alati ei ole turgude jaoks intresside langus halb uudis. Intresside tase on seotud pigem keskpankade eesmärgiga. Euroopa Keskpangal on selleks hinnakasv ning Föderaalreservil lisaks ka tööhõive,“ ütles Palm.  

Tasakaalutu olukord ja turbulents Jaapanis

Jaapani majandusteadlane Takatoshi Ito ja Föderaalreservi endine nõukogu liige Frederic S. Mishkin kirjutavad enda 2006. aasta uurimustöös, et negatiivsed intressimäärad koos väga madala inflatsiooni või lausa deflatsiooniga võivad majanduse paisata tasakaalutusse olukorda. Nende arvates võib majandus sattuda siis nn deflatsioonilõksu. „Rahapoliitika rakendamine muutub raskemaks deflatsiooni episoodide ajal, kui intressimäärad on langenud nulli, sest siis ei ole rahapoliitika täideviimine enam asjakohane,“ kirjutati uurimustöös. Seal tuuakse näitena ka Jaapani börsimulli lõhkemist 1990. aastate alguses ja seda, kui jõuetuks muutus raha- ja intressipoliitika rakendamine reaalmajanduse jaoks, kui see oli vajunud deflatsiooni. Sarnane olukord on praegu euroalas, kus vaatamata rekordmadalatele intressimääradele, on euroala inflatsioon vaevu üle nulli.

29. jaanuaril üllatas Jaapani keskpank turge, kui otsustas võtta kasutusele 0,1% suuruse negatiivse baasintressimäära. Sellega sai Jaapanist üks järjekordne riik maailmas, kes on miinusmärgiga intressimäära enda rahapoliitikas kasutusele võtnud.

Negatiivne intressimäär tuleb Jaapanile lisaks rekordilisele varaostuprogrammile, mis näeb aastas ette riigi võlakirjade ostu 80 triljoni jeeni ehk 666 miljardi dollari ulatuses. Analüütikute sõnul oli negatiivse intressimäära kehtestamise põhjuseks jeeni nõrgestamine, et aidata suurendada eksporti, tõsta importkaupade hinda ning elavdada inflatsiooni.

Otsus kehtestada negatiivne intressimäär ei sündinud Jaapani keskpangale kergelt. Keskpanga protokollist selgus, et kardeti negatiivse intressimääraga kaasnevat intressisõda teiste keskpankadega. Panga nõukogu otsustas negatiivse intressi kasuks häältega 5-4. Üks keskpanga nõukogu liige ütles Reutersile, et negatiivsed intressimäärad võivad kaasa tuua suurema konkurentsi teiste riikide keskpankade poolt, kes on juba negatiivsed intressimäärad kasutusele võtnud. See võiks omakorda viia sarnase keskpankade vahelise sõjani nagu valuutasõda, kus iga keskpank üritab enda valuutat muuta teiste valuutade vastu odavamaks.

Jaapani keskpanga otsus on tekitanud arvamusi, justkui võtaks USA keskpank Föderaalreserv järgmisena kasutusele negatiivsed intressimäärad, et ergutada majanduskasvu. Palmi sõnul USA keskpank alles alustas intresside tõstmise tsüklit, seega rahapoliitika diskussioon käib suurimas majanduses selle ümber kui kiire saab olema edasine intressitõus. „Negatiivsete intresside arutelu tõstatus seoses riskistsenaariumitega, juhul kui peaks tulevikus olema vajadus intressid negatiivseks langetada,” ütles ta.

Pärast negatiivse intressimäära kasutusele võtmist kukkus Jaapani börs mõne nädalaga 10 protsenti. Kohe asus Jaapani keskpanga juht rahapoliitikat kaitsma, öeldes, et järsu kukkumise taga polnud negatiivne intressimäär. „Ma ei usu, et praeguse turbulentsi taga on Jaapani keskpanga negatiivne intressimäär,“ ütles keskpanga juht Haruhiko Kuroda.

Pärast negatiivse intressimäära kehtestamist vajus 9. veebruaril miinusesse ka Jaapani 10aastase tähtajaga riigivõlakirja tootlus. Võlakirja tootlus langes kuni -0,035 protsendini, mis on esimest korda ajaloos, kui Jaapani 10aastase tähtajaga võlakirja tootlus on nii madalale langenud. Selleks hetkeks oli maailmas 7 triljoni dollari väärtuses võlakirju, mille tootlusel miinusmärk ees. 

Mida peaksid investorid tegema?

Janus Capital Groupi riskijuhtimise üksuse juht Ashwin Alankar soovitab investoritel suurendada raha osakaalu. Kuigi hoiuseintressid on imeväikesed, tuleks tema arvates praegusel ebakindlal ajal hoida raha kontol. „Me liigume tundmatutes vetes, milles me veel varem pole olnud. Pole just parim aeg hakata riskima. Võib kõlada rumalalt, et vaba raha on kuningas, aga see on nii, kui teine valik on võtta liiga suuri riske turgudel, ja ajal, kui puuduvad igasugused akadeemilised teooriad selle kohta, mis juhtub, kui intressimäärad lähevad negatiivseks,“ ütles Alankar.

Credit Suisse’i investeerimisjuhi asetäitja Giles Keating on samuti seda meelt, et negatiivsete intressimääradega seilatakse tundmatutes vetes. Ta usub ka, et miinusmärgiga intressid võivad majandusele halvasti mõjuda.

Kuigi negatiivsete intressimääradel on nii pooldajaid kui ka vastaseid, on nende mõju olnud riigiti erinev. Põhjus võib olla selles, et edu saavad lõigata need, kes üritavad sel moel kaitsta enda valuutarežiimi, mitte need, kes üritavad ergutada majanduskasvu. Taani valis valuutarežiimi kaitsmise ja see võib olla üks põhjus, miks sealne aktsiaturg on tõusnud. Samas on Taanis negatiivsed intressimäärad olnud juba ligi 4 aastat ja seetõttu võib teistel riikidel kuluda veel aega, enne kui tõeline mõju hakkab avalduma.