Hollandi kohus tühistas Haagi alalise arbitraažikohtu otsuse, mille järgi pidanuks Vene riik maksma naftafirma Jukos endisele omanikule Group Menateb Limited’ile (GML) 50 miljardit dollarit.
- Jukose eksomanikud kaotasid Hollandis kohtuvaidluse Vene riigiga. Foto: EPA
Arbitraaž leidis 2014. aasta juulis, et Venemaa ajas tahtlikult Jukose pankrotti ning müüs selle varad poliitilistel eesmärkidel erinevatele riigifirmadele. Seetõttu mõisteti hagejate kasuks välja 50 miljardi dollari suurune kahjunõue.
Hollandi kohus jõudis eile aga seisukohale, et arbitraažis tehtud otsus põhineb lepingute valesti tõlgendamisel. Nimelt olevat Venemaa küll energiahartale alla kirjutanud, kuid kuna riigi parlament pole seda siiani ratifitseerinud, siis ei pea ta Jukose suhtes täitma ka sellest tulenevaid nõudeid.
„Me oleme sellisest otsusest väga jahmunud,“ ütles Briti maksuadvokaat ning GML-i direktor Tim Osborne New York Times’ile.
Venemaa aga tervitas kohtuotsust. „Me näitame kogu maailmale, et Jukos tegeles kogu oma eksistentsi aja ulatuslike maksupettustega,“ ütles Rahvusvahelise Õigusabikeskuse juht Andrei Kondakov.
Jukose eksjuht Mihhail Hodorkovski arvas aga Twitteris, et eilne otsus on lääneliidrite püüd Venemaa-suunalist survet vähendada.
Otsuse tulemusena võivad aresti alt vabaneda mitmed Venemaa riigifirmadele kuuluvad pangakontod ning vara, mille külmutamise abil üritas GML oma nõuet realiseerida.
Samuti peetakse eilset kohtuotsust Vene juristide suureks töövõiduks, mis lihtsustab ka Venemaa firmade tegutsemist välismaal. „Venemaa maine piiri taga paranes,“ arvas Moskva Rahvusvahelise Poliitikauuringute Keskuse juhataja Jevgeni Minšenko.
Kaebavad edasi
Osborne’i teatel plaanib GML võitlust jätkata ning kohtuotsuse kindlasti edasi kaevata. Samuti jätkatakse võitlust teistes rahvusvahelistes arbitraažides.
Ka Kreml on edasisteks kohtuvaidlusteks valmis. „Me mõistame täielikult, et sellega see lugu ei lõpe, kuid siinkohal tahame rõhutada, et tegemist on juriidilise, mitte poliitilise protsessiga,“ lausus Putini pressiesindaja Dmitri Peskov.
Jukose aktsionärid on üritanud Vene riigilt kahjutasu saada juba alates 2005. aastast, mis GML-i tütarfirmad proovisid erinevate hagidega välja nõuda 100 miljardit dollarit. Sama on püütud teha ka teistes rahvusvahelistes kohtutes, näiteks Belgias, Prantsusmaal, Suurbritannias, Saksamaal, Indias ja Ameerika Ühendriikides. Nimetatud riikidest pole veel tulemust tulnud ning pole teada, kuidas eilne Hollandi kohtu otsus võib seda mõjutada.
Jukos loodi 1990ndate aastate alguses ning see aitas Mihhail Hodorkovski juhtimisel taasrajada vene naftatööstuse. Pärast president Vladimir Putini soosingu kaotamist 2003. aastal arreteeriti Hodorkovski süüdistatuna ulatuslikes maksupettustes ning mõisteti pikaks ajaks vangi. 2013. aastal andis Putin talle armu.
Seotud lood
Venemaa konstitutsioonikohus otsustas mitte maksta naftafirma Jukos kunagistele aktsionäridele raha, mille Euroopa Inimõiguste kohus välja mõistis.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.