Tippjuht: 30 aasta pärast on arvutid meist targemad

Sel nädalal kogunesid tehnoloogiagurud ja –eksperdid Hispaanias, Barcelonas, et arutleda tehnoloogia tuleviku üle. Son märkis peetud kõnes, et superintellekt saab üha enam tõsiasjaks ning varsti suudavad nad ka ise mõelda. “Neid saab olema igasuguseid. Neid, kes ujuvad, kes lendavad, kes jooksevad. Neid on nii suuri kui ka väikseid, kahejalgseid, neljajalgseid ja sajajalgseid,” lasi Son kujutlusvõimel lennata.

Bloombergi andmeil käis Son konverentsil välja idee, et 30 aasta pärast on ühe arvutikiibi IQ 10 000.

Lõi fondi

SoftBank pole tehisintellekti ning superrobotite teemal sugugi kõrvaltvaataja seisuses. Son, kes on Jaapani rikkuselt teine mees, on loonud SoftBanki eestvedamisel tehnoloogiafondi, mille väärtuseks hinnatakse 100 miljardit dollarit. Seni on teada, et fondi on oma panuse andnud juba Apple ja Qualcomm, aga ka näiteks Saudi Araabia riiklik investeerimisfond.

“Ma tõesti usun, et kõik see, mis ma räägin, on tulemas. Seetõttu ma kiirustangi, et kõigesse sellesse raha panna, investeerida. Kõik saab olema palju võimsam kui praegu. Seega, mida meie tegema hakkame? Mis saab meie rolliks? Me peame endalt neid filosoofilisi küsimusi küsima. Kas see on hea või halb?” arutles Son.

Ta tõdes, et ilmselt saavad superrobotid inimestele headeks kaaslasteks ning me saame neid tulevikus edukalt ära kasutada. Küll aga tuleb tema hinnangul olla ettevaatlik, kuna väärkasutamine võib kaasa tuua olukorra, kus robotid saavad inimestele ohtlikuks. “Nad võivad meile olla väga head partnerid. Ma leian, et me suudame tulevikku siis paremini ette ennustada, inimesed elavad kauem ja tervislikumat elu,” jätkas ta.

Ka teised usuvad

Superintellekti võimalikkusesse usuvad paljud teisedki tippjuhid. Jaanuari lõpus peetud paneel tehisintellekti teemadel tõi kokku kõik suured tehnoloogiagurud, nende seas nii Tesla kui ka SpaceXi juhi Elon Muski, Google DeepMindi asutaja ja juhi Demis Hassabisi kui ka Jaan Tallinna, kes kõik märkisid, et ilmselt saab lähematel aastakümnetel superintellekt tõsiasjaks.

Siiski lahknesid ekspertide arvamuses ses osas, millal täpselt superintellekt välja arendatakse. Hassabis märkis, et suurim probleem superintellekti puhul on siiski see, kas tehnoloogiafirmad suudavad teha koostööd, et läbimurre saavutada.

Ta märkis, et eeskätt ootab ta ettevõtetelt läbipaistvust ning oma saavutuste jagamist teistega. Samuti prognoosib ta, et kui superintellekt tõepoolest välja arendatakse, teevad tehnoloogiafirmad selle arendustöös mõneks ajaks ilmselt pausi. See on aeg, mil inimkond hakkab tehisintellektiga harjuma ning teadlased saavad seda lähemalt uurida ning kindlaks teha, missugused võivad olla potentsiaalsed riskid ja ohud inimestele.

Tundub, et esimesed sammud on tehnoloogiafirmade vaheliseks koostööks juba tehtud. Möödunud aasta septembris sõlmisid teiste seas nii Amazon, Facebook, Microsoft kui ka DeepMind partnerluslepingu, milles leppisid kokku, et isemõtlevaid masinaid arendatakse lähtuvalt inimeste turvalisusest. Muidu oma saavutuste ja arendustööde valdkonnas väga salajane Apple teatas möödunud kuul, et on samuti otsustanud leppele alla kirjutada.