Millised firmad võidavad 5G tulekust?

Barcelonas toimunud iga-aastase World Mobile Congressi üks peateema oli sel aastal uue põlvkonna mobiilsidevõrk ehk 5G-tehnoloogia. Kuigi selle standardites pole veel kokku lepitud ja tehnoloogia kasutuselevõtmine on aastate kaugusel, tasub sellest rääkida juba praegu.

Seni on 5G-tehnoloogiast rääkides nimetatud aukartustäratavaid kiiruseid. USA telekomihiid AT&T on katsetustes saavutanud allalaadimiskiiruseks 14 gigabitti sekundis. Firma prognoosi järgi on 5G kunagi 10–100 korda kiirem kui tüüpiline 4G-ühendus. Prognoos on üsna laialivalguv just seepärast, et pole kokku lepitud ühtset tehnoloogiastandardit – selleni jõutakse arvatavasti järgmisel aastal.

Lõuna-Korea suurim telekomifirma KT on lubanud 5G-ühendust juba järgmisel aastal toimuvateks taliolümpiamängudeks, kuid tegu on eelkõige PR-kampaaniaga. Praeguse prognoosi järgi hakatakse 5G-võrke ehitama ja teenuseid pakkuma alles 2020. aastal.

Seni on mobiilsidetehnoloogia arengust rääkides mõeldud eelkõige inimeste kiiremat ühendamist. Nutitelefonide puhul 4G just seda tegigi. Kuid 5G ei lähene enam asjale nii "inimlikult", sest ühendust internetiga hakkab nõudma ridamisi asju – isesõitvad autod, tööstusmasinad, nafta puurplatvormid, kodutehnika, isegi mehitamata tankerlaevad. Võimalusi on peaaegu piiramatult.

1,23 triljoni dollariline võimalus

Rootsi võrguseadmete tootja Ericssoni strateegia ja tehnoloogia pealik Ulf Ewaldson ütles investeerimisajakirjale Barron’s 5G-tehnoloogiast rääkides, et esimest korda otsustasid sektori juhid põhitähelepanu pöörata masinatele, mitte inimestele. Ericsson prognoosib, et aastaks 2026 loob 5G kokku 1,23 triljoni dollarilise võimaluse, selleks ajaks on maailmas üle miljardi 5G-ühendusega seadme. Nende sõnul pole tegu pelgalt tehnoloogiaplatvormi, vaid ärimudeliga.

Tulevik on väga lahtine, eriti nende silmis, kes pole kogu selle tehnoloogia arengu ja arenduse keskel. Keskmine investor seal kindlasti ei ole. Asja teeb keerulisemaks see, et praegu pole paljusid 5G kasutusvõimalusi veel väljagi mõeldud.

Küll aga saame prognoosida, mis mõju on uuel tehnoloogial praegustele tegijatele. Siin on kolm peamist kategooriat, millele võiks tähelepanu pöörata: telekomiettevõtted, võrguseadmete tootjad, kiibitootjad.

Telekomiäri raske juhus

Telekomide ümber on palju kära ja müra. Kindel on, et telekomiettevõtted muutuvad tähtsamaks, kui lisaks inimestele hakkavad telekomide võrku kasutama kõiksugu seadmed rösteritest autodeni.

Osa analüütikuid on aga mures, sest telekomid peavad tegema uude võrku tohutuid investeeringuid. Accenture'i prognoosi järgi peavad ainuüksi USA mobiilsideoperaatorid investeerima 275 miljardit dollarit seitsme aasta jooksul. See võib ära süüa tulevikus teenitava kasumi ja kohe kindlasti sööb ära suure osa vabast rahavoost, mis omakorda ei luba firmadel tõsta dividendi. Teadupärast on dividend aga investorite jaoks telekomifirmade leivanumber.

Teisalt väidetakse, et uue põlvkonna tehnoloogia rakendamisega kaasnevate kulude pärast on varemgi muretsetud, kuid baasjaamade hinnad on tehnoloogia arenedes kümneid kordi kukkunud. Põhimõtteliselt peaks samamoodi minema ka 5G-ga.

Üldiselt telekomid kindlasti võidavad 5G-tehnoloogia rakendamisest, kuid üldistusi siin teha ei tasuks. Alati on võitjaid ja kaotajaid ning analüüs tuleks teha firmade kaupa.

Huawei üritab võimu haarata

Võrguseadmete tootjatega on seis märksa huvitavam. IHS Markiti 2015. aasta turuanalüüsist selgus, et globaalse võrguseadmete turu suurus oli 48 miljardit dollarit, millest 80% kuulus hiinlaste Huaweile, Ericssonile ning soomlaste Nokiale.

Väga palju räägitakse Huawei kasvavast edust ja mõjuvõimust. Väidetavalt on firmal praegu palgal lausa 80 000 inimest, kes näevad vaeva teadustöö ja arenduse kallal, ning see panus on Huaweid kõvasti edasi aidanud. Huawei alustas lääne tehnoloogia jäljendajana, pakkudes odavamat alternatiivi, kuid nüüd on tõusnud globaalseks tegijaks ja mängib juhtrolli 5G-standardite väljatöötamisel. Eelmisel aastal kasvas Huawei käive 32%, samas kui Nokia ja Ericssoni käive kahanes 10% ning mõlemad koondavad töötajaid.

Eelmise aasta lõpus kohtusid maailma suuremate telekomifirmade esindajad Viinis, et arutada 5G-standardite väljatöötamist. The Wall Street Journaliga vestelnud, kuid anonüümseks jääda soovinud firmaesindaja ütles Huawei kohta: “Kui nende ressursside kulutused oleksid sama kvaliteediga, mis Ericssonil või Qualcommil, oleks mäng läbi.”

Kiibitootjad: Intel peab end kokku võtma

Kolmas kategooria on kiibitootjad, näiteks Qualcomm ja Intel. Investor Toomas kirjutas just natuke aega tagasi Qualcommist, kes on praegu vankumatu liider. Intel on hädas ja peab kiiresti läbi lööma, kui tahab mobiiliseadmetes kanda kinnitada.

Intel ja Qualcomm toodavad modemi kiipe, mis haldavad seadme mobiilsidet. Protsessorid tegelevad seadme töötamiseks vajalike arvutuste haldamisega. Mõlemat tüüpi kiipide pakkumisega on Intel hätta jäänud, sest nende tehnoloogia pole lihtsalt nii hea.

Aasta alguses hõikas Intel välja uue 5G-modemi, mis peaks sarnaselt Qualcommi 5G-modemiga piiratud mahus turule jõudma selle aasta kolmandas kvartalis. Kui Inteli tehnoloogia suudab tööstuse liidri Qualcommiga rinda pista, siis suure tõenäosusega vahetab Apple partnerit ja hakkab kasutama Inteli tehnoloogiat. See oleks suur pauk Qualcommile ja väga tugev positiivne tõuge Intelile.

Nimetatud kolmest grupist – telekomifirmad, võrguseadmete tootjad, kiibitootjad – on ilmselt kõige rohkem võita ja kaotada just viimasel. Inteli ja Qualcommi investoritel tasuks end kuulujuttudega kursis hoida, et vajadusel varakult reageerida.

Kuid nagu loo alguses mainitud sai, kraabib see lugu vaid 5G-tehnoloogiast tulenevate võimaluste pinda. Praegu on raske ette kujutada, mida kõike 5G tulevikus võimaldab.