Mis saab kulla hinnast?

Donald Trumpil möödus USA presidendina 100 päeva – ta on olnud ettearvamatu ja keegi ei oska jätkuvalt ennustada, mida ta täpselt tegema hakkab. Sellegi poolest pole kuld suutnud enne presidendivalimisi saavutatud tippudeni jõuda. Mõned investorid usuvad, et see ei juhtugi niipea.

Vahetult enne USA presidendivalimisi jõudis kuld 1305 dollarini untsist. Pärast seda kukkusid hinnad pooleteise kuu jooksul rohkem kui 13 protsenti. Sellel kuul jõudis väärismetalli hind tagasi 1289 dollarini, sest Trumpi õhurünnakud Süürias ja Afganistanis tekitasid geopoliitilisi pingeid. Lisaks sellele on tekitanud muret ka Põhja-Korea olukord ning Prantsusmaa presidendivalimised. Nüüd kaupleb kollane metall 1268 dollari juures.

Trump pole suuri üllatusi toonud

Trumpilt pole suuri üllatusi tulnud ning mõned investorid arvavad, et kuld langeb edasi, sest USA majandus püsib turgev ning Föderaalreserv karmistab oma rahapoliitikat. Lisaks sellele tõusevad võlakirjade tootlused ja inflatsioon püsib madal. Goldman Sachs Group prognoosib, et kulla hind langeb kolme kuu jooksul 1200 dollarini untsist, sest Prantsusmaa presidendivalimiste esimese vooru võitis Emmanuel Macron. Prognoositakse, et Macron võidab Marine Le Peni ees ka teise vooru ning temast saab järgmine Prantsusmaa president. See vähendaks euroala ebastabiilsust, sest rahvuslasest Le Pen tahab euroalast ja Euroopa Liidust välja astuda.

„Iga natukese aja tagant muutuvad investorid närviliseks ja hakkavad kiiresti kulda ostma, olgu selleks gepoliitilised pinged või finantsturgude ebastabiilsus. Pikaajaliselt mõjutavad kulla hinda aga dollari väärtuse vähenemine ja inflatsioon,“ ütles investeerimisfirma SkyBridge Capitali portfellihaldur Troy Gayeski. „Kullast kui kaitsest inflatsiooni vastu räägitakse praegu väga vähe.“

Föderaalreserv tõstis märtsis intressimäärasid ning prognoosib jätkuvalt, et sellel aastal kergitatakse intresse veel kahel korral. 2018. aastaks plaanib keskpank kolme intressitõusu. USA elamiskulud vähenesid eelmisel kuul ootamatult ning hinnatõus aeglustus, selgub tööministeeriumi andmetest. Tõsi, Bloombergi dollariindeks on jaanuaris saavutatud tipust odavnenud peaaegu 5 protsenti, aga alates 2011. aastast on dollar tugevnenud lausa 30 protsenti.

„Ei ole kahtlustki, et Trump on ettearvamatu,“ ütles investeerimisfirma Stephenson & Co Capital Managementi tegevjuht John Stephenson. „USA majandus on ka ilma Trumpita tugev. Tõsi, tema imuplsiivsus ja ettearvamatus võivad kulla hinna tõusma panna, aga on raske näha, kuidas see võiks tõusta 1350 dollarist kõrgemale. Tõsi, kui Korea poolsaarel algab tuumasõda, siis võime näha kõrgemat hinda,“ ütles ta.

USA majanduse korralik kasv ja tõusvad reaalintressimäärad suruvad kulla hinda madalamale, arvab Goldman Sachs. Panga ökonomistid ootavad ootavad septembriks kahte intressitõusu, turud ootavad vaid ühte. Ökonomistid prognoosivad võlakirjade tootlus kasvu 2,75protsendini (praegu on tootlus 2,9 protsenti).

Mured ei kao kuhugile

Sellegi poolest ei kao Trumpi ja Euroopa poliitikaga seotud mured kuhugile, ütles investeerimisfirma Day Asset Managementi president Adrian Day. See peaks kulla hinda toetama, vaatamata sellele, et USA intressimäärad tõusevad ja inflatsioon on madal, ütles ta. Samal ajal on USA aktsiaturgude kiire tõus tekitanud paljude riskifondi juhtide jaoks muret – nad vähendavad USA aktsiate osakaalu ja suurendavad kulla oma. Day ütles, et kulla hind võib aasta lõpuks tõusta 1400 dollarini untsist.

„Kuld võib järgnevate kuude jooksul esile kerkida,“ ütles Day. „Ma arvan, et turu põhinäitajad on kulla puhul jätkuvalt atraktiivsed – intressimäärad on senini igal pool maailmas väga madalal. Ebakindlust on küllaltki palju ning ei ole täpselt teada, mida Trump tegema hakkab.“

Riskifondid ja spekulandid usuvad jätkuvalt kulda – väärismetalli hinnatõusule panustavate positsioonide netohulk tõusis eelmisel nädalal kõrgeima tasemeni alates novembrist, selgub USA Toorainefutuuride Kauplemise Komisjoni andmetest. Suurima kullaga tagatud börsil kaubeldav fond – SPDR Gold Trust – on sellel aastal paisunud peaaegu 4 protsenti.

„Kuld saab olema kitsas kauplemisvahemikus ja pigem nõrgem. Seda kuni ajani, mil Föderaalreserv on intresside tõstmise lõpetanud ja hakkab rahapoliitikat uuesti lõdevandama,“ ütles Gayeski. „Kui Föderaalreserv jõuab punkti, kus intresse enam tõsta ei saa ning neid tuleb langetada, siis hakkab kulla uus pulliturg. Seni on kuld eikellegimaal.“