“Tegime portfelli kriisiga sõbralikult pooleks”

Suured börsiindeksid – S&P 500, Dow Jones ja teised – kaotasid mõne kuuga pea neljandiku oma väärtusest. Teadaolevalt kõige järsem päevane indeksi kukkumine tabas Dow’d, kui see langes ligi 7 protsenti ehk 778 punkti jagu.

Majanduskriisi kõige valusam osa, mida eestlased hellitavalt masuks kutsuma hakkasid, jõudis Eestisse 2008. aastal. Tallinna börs, mis 2007. aasta suvel veel hoogsalt tippe võttis, läks järgmisel suvel järsku langusesse. Paar korda püüdis indeks veel üles ronida, kuid kui põhi 2009. aasta kevadel kätte jõudis, oli Tallinna börsiindeks kukkunud pooleteise aastaga ligi 1000 punktilt 250 punktile.

Nii S&P 500 kui ka Tallinna börs nägid ära meeletu kukkumise

Rahva jaoks tegi elu majanduskriisi ajal raskeks maksukoormuse järsk tõus. Statistikaameti andmetel paistis Eesti maksude tõstmisega keset sügavat kriisi iseäranis hästi silma: kui teistes euroala riikides jäid maksud valdavalt samaks või langesid pisut, siis Eestis tõusis aastatel 2008–2009 maksukoormus 32 protsendilt 36 protsendile.

Tol ajal rahandusministri ametit pidanud Ivari Padar meenutab, et aeg oli tõesti hull. “Teisiti poleks ma küll midagi teinud. See oli aeg, mil teadmatust oli palju. Teadsime ju teoorias küll, et kui on väike majandus, siis langus on järsk, aga kui siis tuli jõuda otsusteni, kuidas kulusid kokku hoida, siis see oli raske. Kolm korda käisin riigikogus asju ümber tegemas. Lisaks oli just ametisse astunud uus valitsus, kellel oli kokku pandud lopsakas lubadustepakett. Sellest jäi alles vaid emapalk ja veel paar asja,” meenutas Padar. Tema jaoks läks hingamine kergemaks siis, kui Eesti sai Euroopa Liidult jah-sõna euroalaga ühinemise kohta.

Valus kukkumine

Hoolimata sellest, et tuntud Eesti investorid olid harjunud riske portfellis hajutama, ei jätnud kriis nende rahakotti puudutamata. “Kuna tegime portfelli kriisiga sõbralikult pooleks – pool sai tema ja pool sain mina, siis võib öelda, et kriisi mõju oli mulle üsna laastav,” meenutas investor Tarvo Vaarmets, kes kirjutas 2009. aastal põhjaliku loo oma portfelli tabanud hädadest. Tagantjärele tarkusena nentis Vaarmets, et teda päästis ratsionaalsus.

“Teisalt pakkus kriis ju ka võimalusi ja õnneks suutsin alles jäänud poolega aktsiatesse jääda ja umbes aasta pärast põhja jõudmist oli portfell jälle tervik. Siit tuli ka esimene oluline järeldus: turul tasub kannatlikult sees olla ka siis, kui tundub, et kõik on läbi ja taevas hakkab alla kukkuma. Ja mitte ainult turul sees olla, vaid ka vara juurde soetada,” ütles Vaarmets.

Investor Jaak Roosaare ütles, et kriis pühkis tema miljonäristaatuse peoga minema. “Kriisi algus minu aktsiaportfellile väga rusuvalt ei mõjunudki, sest minu suurimad positsioonid olid Norma, TEO ja Eesti Telekom, mis püsisid päris tugevad. Tõsisem langus jõudis kohale ikka alles 2009. aasta alguses, kui ka minu stabiilsed dividendimaksjad olid 30–40 protsenti miinuses. Kokkuvõttes kukkusid minu varad tipust ligi 30%,” rääkis Roosaare.

Kuid portfelli taastumine oli see-eest väga kiire. “Ma läksin päris julgelt aktsiatesse sisse juba 2009. aasta alguses ja ka võimendusega ja eks see tõi kaasa suure ajutise kahjumi 2009. aasta märtsiks. Paari kuuga põrkasid sealt aktsiad aga 30–50 protsenti, augustis tehti ülevõtupakkumine Eesti Telekomile ja portfell paisus kui pärmi peal,” rääkis Roosaare.

Tol ajal investeeris Roosaare eelkõige aktsiatesse, nii et need saidki kriisist kõige rohkem räsitud – hoolimata ettevaatusabinõudest. “Viisin oma portfelli konservatiivseks juba 2007. aasta alguses, tõstsin ligi 20 protsenti varadest rahasse ja paigutasin raha telekomidesse ja Normasse, mis maksid head dividendi. Finantskriisi keskel võtsin julguse kokku ja investeerisin ehitussektorisse - Merko, Nordecon ja PTR, samuti Olympicusse ja veidi ka Swedbanki ja DBsse,” kirjeldas Roosaare. Ostud olid Roosaare jaoks emotsionaalselt rasked – ega keegi ju ette tea, kas põhi on juba tabatud või langeb kurss veel meeletu kiirusega.

Ainus, mida ta kahetseb, on see, et ta neid positsioone rahulikult tänaseni ei hoidnud. “Võtsin juba 2009. aasta sügisel kasumit ja paigutasin raha hoiustele,” nentis Roosaare.

Ka Tarvo Vaarmets kinnitas, et varade juurdesoetamine kriisi põhjas on emotsionaalselt väga raske. “Tagantjärele saan tõdeda, et ratsionaalsus on börsil majanduslikul kasulikum kui emotsioonid. Seega tasub samm tagasi võtta, natuke arvutada ja oma emotsioonidele nende arvutustega vastu kukalt anda,” rääkis Vaarmets.

Kas näeb välja nagu 10 aastat tagasi?

Nüüdseks on maailmas saavutatud korralik majanduskasv ning Eestis paisub börs, mis Tallinki ja teiste suurettevõtete toel suve lõpus rekordeid lööma hakkas. Mõni nädal tagasi teatas valitsus 5,7protsendisest majanduskasvust. Samal ajal kõlavad aina valjemalt ka kriisiprohvetite hääled: mulli nähakse taas kinnisvaras, võlakirjades, aktsiates…

Tõsi, võimendust olla finantssektoris kümne aasta tagusega võrreldes vähem ning reegleid finantsasutustele karmistati. Samas märgib Bloombergi kolumnist Mark Whitehouse, et tegelikult pole pangad oma riske sugugi nii palju vähendanud, nagu võiks. Näiteks kaalub Donald Trumpi administratsioon USAs pangareeglite lõdvendamist. Saksamaa teatas hiljuti, et viis protsenti tema pankadest ei saanud stressitestist läbi. Investorid on mures, kuidas eesootavad võimalikud intressimäärade tõstmised nii USAs kui ka Euroopa Liidus võiksid eri varaklasse mõjutada.

Eesti investorid võtavad elu rahulikult, kuigi Jaak Roosaare hinnangul on siingi näha neidsamu märke buumist ja ülekuumenemisest, mis kümne aasta tagusele kriisile eelnesid. "Hinnad on kõrged ja pigem on turul optimism. Samas on omajagu aega ka mööda läinud ja palgad kasvanud. Eesti majandus on kasvanud ja laenuraha kasutatakse ilmselt vähem," selgitas Roosaare oma vaadet.

Vaarmets, kes kinnitas, et kriis ja viimased 10 aastat on teda investorina tublisti kasvatanud, ütles, et loodetavasti on tema portfellistrateegia samuti paremaks küpsenud. "Võtan vähem riske. Tõusufaasi edenedes püüan pea külmana hoida ja jätkuvalt arvutustega emotsioonidele koha kätte näidata. Sellegipoolest ma selgeid märke turueufooriast veel ei näe - suuresti tänu keskpankade poliitikale on raha turul muidugi palju ja vara hinnad ka hoogsalt kasvanud, ent peo tipphetked ei ole ilmselt veel kätte jõudnud. Turgu peaksid rahustama ka karmimaks muutunud regulatsioonid - näiteks pankade kapitalinõuded, läbipaistvuse suurendamine," rääkis Vaarmets.

Kuid mis teha, kui uus kriis tuleb? "Müü need aktsiad kiirelt maha, mida sa tegelikult ei tahaks portfellis järgmised kolm kuni viis aastat omada. Ja müü pigem kohe kui viiekümneprotsendise languse puhul," soovitab Roosaare, kelle sõnul tuleb investoril kainelt kaaluda veel kahte faktorit: kas sul on piisavalt rahalist puhvrit, et neid aktsiaid kuni viis aastat kontol mitte puutuda. Ning puududa ei tohi ka külm närv. "Ole valmis selleks, et ka niinimetatud turvalised ja stabiilsed aktsiad kukuvad kriisi ajal puruks," rääkis investor.