Suurem langus jõudis ka Tallinna börsile

Tallinna börsi põhinimekirjas oli suurim langeja Harju Elektri aktsia, millega tehti tehinguid 140 000 euro eest ning languseks kujunes 5,23 protsenti. Protsentuaalselt teine langeja oli PRFoods, mis kukkus ligi 26 000eurose käibe juures 4,17 protsenti. Suuruselt kolmas kukkuja oli Tallinna Kaubamaja Grupp, mille aktsiaga tehti tehinguid ligi 209 000 euro eest ning languseks kujunes 2,85 protsenti.

Mahult kaubeldi Balti börsil kõige enam Šiauliu bankase ning Olympic Entertainment Groupi aktsiatega, mille puhul oli tehingute maht vastavalt 657 000 ning 466 000 eurot, moodustades ligikaudu 1/3 kogu Balti börsi kauplemiskäibest. Aktsiad langesid vastavalt 4,6 ja 2,45 protsenti.

Langejate punaste mere seest paistis välja ka kaks tõusjat: Skano Group 1,6 protsendiga ning Latvijas kugnieciba 7,7protsendise tõusuga.

Kauplemisaktiivsus nii Balti väärtpaberitega kui ka välisturgude aktsiatega on SEB pangas võrreldes tavalisega mitmekordistunud. SEB Marketsi osakonna juhi Kristofer Vähi sõnul kaubeldakse aktiivsemalt, samas on kaubeldavad väärtpaberid jäänud üldjoontes samaks mis rahulikul ajal.

Küll aga väljuvad müüjad kiiremalt oma tehingutest. Balti börsidel on Vähi klientidel olnud viimastel päevadel ostjaid olnud rohkemgi kui müüjaid. „Sellegipoolest, igal tehingul peab olema nii müüja kui ka ostja ja ei ütleks, et müügihuvilisi oluliselt rohkem täheldaks,“ ütles Vähi. Ühed piiravad kahjumeid ja teised kasutavad võimalust varasemast soodsamalt osta.

Madalad intressimäärad ja rahulikud aktsiaturud ei tähenda, et turuosalised ei näeks riske. Vähi sõnul ei taheta tootlusest ilma jääda ning selle tõttu on investorid valmis omama riskivarasid sõltumata riskist ja kõrgetest valuatsioonist. Kuid vähimagi närvilisuse korral on investorid valmis oma positsioonidest väljuma. „See tekitabki müügilaine, mis on seda suurem, mida kõrgemale on kummipael eelnevalt venitatud,“ tõdes Vähi.

Vähi leiab, et miskit uut, mis nii suurt langust peaks põhjustama, otseselt pole. Majanduse makropilt on tugev ning keskpangad on oma baasintresside tõstmise plaani väljendanud selgelt. See toetab argumenti, et tegu on lühiajalise korrektsiooniga. Kuid pikka aega kestnud madalad intressimäärad on jätnud ettevõtted ja investorid mugavustsooni.

„Kui turg hakkab kartma inflatsiooni ning sellega kaasnevaid kõrgemaid intressimäärasid, mis hakkaks ettevõtteid survestama, siis võidakse kollektiivselt mõista, et seda kummipaela on tõesti liiga kaugele venitatud,“ leiab Vähi.

Turgude langus suurendas kauplemise aktiivsust ka Swedbankis. Swedbank Marketsi finantsturgude valdkonnajuht Andres Suimets näeb investorite poolt rohkem riski vähendamise ehk aktsiate müümise soovi. Kuid müüjate hulk pole ostjatest oluliselt suurem ning investorid mängivad ka oma investeeringuid ringi ja näevad praeguse languse puhul atraktiivseid ostukohti.

„Tervikuna tundub seni, et pigem võetakse viimaseid päevi kui oodatud korrektsiooni, eriti arvestades Ühendriikide aktsiaturgude viimase paari aasta tootlust ja üsna kõrget hinnataset,“ leidis Suimets.