Telekontserni Walt Disney tulevik on voogedastaja Netflixi populaarsusega kahtluse alla sattunud, kas selleks on põhjust?
Netflixi tähelend on raputanud kõiki suuremaid telemeediaettevõtteid, sealhulgas Miki Hiire loonud Walt Disneyt, kes turuväärtuselt hiljuti voogedastusteenusele alla vanduma pidi.
Disney aktsia eest ollakse nõus välja käima 14kordset aastakasumit, Netflixi suhtes on turuootused tükk maad suuremad ning aktsia eest makstakse ligi 255kordset aastakasumit. S&P 500 indeksi keskmine P/E suhe ligineb samas 24 lähedale.
Kas Netflix suudab kasvada ettevõtteks, et säärast hinda õigustada, näitab vaid aeg. Kui vaadata turu ootusi aktsia hinna järgi, on käärid kahe meediaettevõtte vahel märkimisväärsed.
Netflixi kiiret kasvu tõukab tagant meeletu rahapõletamine. Miinus on viimasel aastal tõusnud üle 2 miljardi dollari aastas. Selle eest on Netflix vastu saanud aga 125 miljonit maksvat kasutajat üle maailma ning 11,7 miljardi dollari suuruse aastakäibe, mis hoogsalt kasvu jätkab.
- Mänguasjad Hongkongi Disneylandis Foto: EPA
Viimase aastaga on Netflixi aktsia teinud läbi võimsa tõusu, kerkides üle 150 protsendi. Disney aktsia on sama ajaga sisuliselt paigal seisnud.
Miks eelistab turg Netflixi?
Esiteks ühe käive lendab taeva poole, teisel püsib pigem maadligi. Kui Disney näitas veel 2015. aastal 7,5 protsendilist aastakasvu, siis 2017. aastal kahanes käive ligi 1 protsendi võrra 55,1 miljardi dollarini.
Netflixil on viimase viie aasta keskmiseks kasvumääraks ette näidata 102,4 protsenti, Disneyl 5,5 protsenti.
Teiseks on tegu muidugi erinevate ettevõtetega, ning Disneyl pole Netflixile konkurentsi pakkuvat voogedastusteenust. Disney kasum jaguneb mitme segmendi vahel. Kõige enam käivet, 43 protsenti, tuleb viimaste kvartalitulemuste järgi meediakanalitest, kuhu kuuluvad ESPN, ABC ning teised Disney kanalid USA turul, mis on languses. Järgmiseks lõbustuspargid ja kuurortid, mis toovad käibesse 33 protsenti. Lõpuks filmistuudio ja muusika 16 protsendiga ning Disney brändiga tooted, mis toovad käibesse 9 protsenti.
Filmistuudio ei too käibesse just palju, kuid seevastu loob oma sisuga pikaajalist äri teistele valdkondadele. Filmid toovad inimesed lõbustusparkidesse, loovad võimaluse teleseriaalide tootmiseks ning filmidega seotud mänguasjade ja muude toodete müümiseks.
Disney filmid on olnud seni väga populaarsed. Viimasel neljal aastal on TOP 5 hulka jõudnud 20 filmist 11 Disney olnud filmistuudio toodang. Järgmistel aastatel tuleb välja veel hulk filme – "Captain Marvel", "Avengers 4", "Toy Story 4", "Star Wars" osa 9, "Aladdin" ja muud –, millelt oodatakse suurt edu.
Digitaalne Netflix
Netflixi kasutajad seevastu tarbivad sisu läbi voogedastuse suuresti teleka- või arvutiekraanilt, kust tuleb ligi 96 protsenti käibest. Vana ärimudeli jäänukina pakuvad posti teel saadetavad DVDd veel ligi 4 protsenti käibest.
Netflixi maksvate kasutajate hulk tõusis viimases kvartalis üle 125 miljoni, sellest 1,96 miljonit koduturult ning 5,46 miljonit rahvusvaheliselt turult. Samuti läks mõnevõrra paremaks Netflixi kasumimarginaal.
Kuid punase lipuna torkavad Netflixi puhul silma sisule tehtavad kulutused. Netflixil on järgnevatel aastatel tarvis maksta 28 miljardit dollarit sisu tootmiseks, laenatud raha tagasimaksmiseks ja muude kulude eest tasumiseks. Summa pole iseenesest midagi erilist, Disney kulutab järgnevatel aastatel näiteks 92 miljardit dollarit.
Kuid vaba raha võlgade maksmiseks Netflix ei teeni. Seni suurim teenitud vaba rahavoog on ettevõttel olnud 279 miljonit dollarit ning see teeniti aastal 2009. Tollase kasumiga läheks 28 miljardi dollari maksmiseks ligi 100 aastat. 2017. aastal oli rahavoog üle 2 miljardiga miinuses. Disney teenis samal ajal 8,7 miljardit vaba rahavoogu. Praegu laenatakse Netflixile raha juurde, aga pole teada kui kaua veel.
Ettevõtete kulutused meediasisule (miljard dollarit)
Fox 8
Time Warner 8
Disney 7,8
Netflix 6,3
Viacom 5,4
Amazon 4,5
Hulu 2,5
Tähtis ost
Väga oluline osa Disney tulevikuvisiooni elluviimisel on saada tükk 21st Century Foxi meelelahutusärist. Viimaselt on tulnud sellised filmid nagu "Titanic", "Deadpool", "X-mehed", "Jääaeg", "Simpsonid" ja mitmed muud üle maailma tuntud filmid. Nende enda portfelli saamisel muutuks Disney sisutootmise potentsiaal märkimisväärselt võimsamaks. Võimalik oleks toota mitu filmi kuus, mis muudaks loodava voogedastusteenuse klientidele tükk maad atraktiivsemaks.
Loodud sisu saaks omakorda muuta käibeks lõbustusparkides ning mänguasjadena, nagu seni on tehtud Toy Story Land ja Star Wars Land.
Koos Foxi ostu õnnestumisega oleks Disneyl ühtlasi käes enamusosalus voogedastusteenuses Hulu, millel on USAs üle 20 miljoni kliendi. Samuti on Fox lõpusirgel Sky Plc ostu vormistamisega, mis annaks praegu peamiselt USA turul tegutsevale Disneyle 23 miljonit Euroopa klienti. Foxilt saadavatest varadest nimetab Disney juht Skyd kroonijuveeliks“.
Kuid Disney vastas seisab rivaalitseva pakkumisega Comcast, ligi 150 miljardi dollarili suuruse turuväärtusega meediakonglomeraat. Comcast pakkus läinud kolmapäeval 21st Century Foxi meelelahutusäride eest 65 miljardit dollarit. Walt Disney on varem pakkunud 52,4 miljardit dollarit.
Nii Comcasti kui ka Disney ühine hirm on Netflixi kiire laienemine nende mängumaal, tema tegevus on hakanud meediaettevõtete kasumit sööma. Ärevil on ka Euroopa meediaettevõtted, kes varasemad võitlused seljataha jätavad ning aina enam voogedastusteenustes koostööd teevad. Netflixil on voogedastuse turul esimese tulija eelis. Comcast ja Netflix tahaks oma voogedastust Foxi sisuga tugevamaks teha.
Netflix võtab oma teenusega hoogsalt maailma üle, Disney proovib oma tükki saada. Kui 21st Century Foxi ost õnnestub, võib tal selleks olla küllalt hea stardipositsioon.
Seotud lood
GBH Insights tõstis voogedastuskeskkonna Netflix aktsia hinnasihi 400 dollarilt suisa 500 dollarile, kirjutab MarketWatch.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.