SEB: Soome börs paistab ülejäänud Euroopast tugevam

Vähi selgitas, et kui ülejäänud Euroopa, mida iseloomustab näiteks Stoxx Europe 600, Saksamaa DAX või Suurbritannia FTSE, on alates kevadest olnud langustrendis, saavutas Soome HEX25 uue börsitipu veel alles hiljaaegu, augusti lõpus.

Vaadates tagasi viimasele suuremale börsilangusele, ütles Vähi, et Euroopa ei ole börsilangusest sugugi taastunud. "Stoxx Europe 600 indeks kaupleb endiselt samas, 356–367 euro vahemikus, kuhu see pärast hinnalangust on peatuma jäänud. Kui üldse, siis võiks pigem öelda, et Soome börs paistab tervikuna tugevam kui ülejäänud Euroopa," hindas ta.

„Seega on Soome langus üle-eelmisel nädalal võrreldav olukorraga USA börsil, mis on samuti olnud üks väheseid, mis sel aastal on veel tõusutrendi säilitanud. Paratamatult on sellistel turgudel kukkumine kõrgem, kui see juhtub,“ kommenteeris Vähi.

Vähi sõnul on selliste kukkumiste järel oluline jälgida, kuidas turg langusele reageerib. Kiire tagasipõrge viitab sellele, et leidub hulganisti investoreid, kes on valmis odavalt turule sisenema.

„Vindumine põhja ligidal on aga negatiivne märk, mis näitab, et ka soodusmüügis olevaid väärtpabereid ei taheta väga osta. Olulist tagasipõrget ei ole toimunud kuskil maailmas, mis võib midagi öelda üldise riskiisu kohta aktsiaturgudel,“ vihjas Vähi. Küll aga võib Helsingi börsiindeksi möödunud nädala alguse hinnaliikumisest näha tema sõnul teiste turgudega võrreldes suhteliselt suuremat ostuhuvi.

Vähi rõhutas, et kui vaadata Soome börsi tervikuna, tiris seda möödunud nädalal üksjagu alla indeksi suurima ehk 13% osakaaluga Nordea pank. Viimane kisti jõulisemalt rahapesuskandaali. Nordea suur roll indeksis kujundab suures plaanis ka üldist pilti.

Vähi selgitas, et Helsingi börsil ongi nõrgemana esinenud skandaalidest raputatud finants- ning tööstuskaupade sektor.

Hästi on kukkumisele Vähi sõnul vastu pidanud Soomes tehnoloogiasektori aktsiad. Kriisisituatsioonis tasub jälgida aktsiate suhtelist tugevust, soovitab ta.

„Meie esimene instinkt võib olla tahta osta neid aktsiaid, mis kukkumises kõige rohkem on väärtust kaotanud. Lähenemisi on erinevaid, kuid mulle tundub loogilisem hoida eemale aktsiatest, mis väiksemagi värina peale kolisedes kukuvad, ja otsida aktsiaid, mis näitavad sisemist tugevust sellega, et on kriisis langenud teistest vähem või hoopiski tõusnud,“ arutles Vähi.