Soome börs sõidab allamäge

Kuus aastat tõusuteel olnud Helsingi börs on viimase kuu jooksul kaotanud üle 9% väärtusest, mis on lähiaastate suurim lühiajaline langus.

Turul võtavad juba maad langusmeeleolud ning arvatavasti ei tõsta investorite tuju ka peatselt algav tulemuste hooaeg.

Helsingi laiapõhjaline börsiindeks OMXH ja suurettevõtete indeks OMXH25 jõudsid mõlemad kuue viimase aasta tippu augusti lõpupäevadel. Septembri lõpus tegid indeksid teisegi tipu, mis aga esimeseni enam ei küündinud. Tehnilise analüüsi spetsialistid teavad, mida toob endaga kaasa topelttipp graafikul, kus teine tipp on esimesest madalam: languse. Nii on Helsingis läinudki.

Helsingi langus algaski juba septembri lõpus ning võttis tõsise hoo sisse oktoobri teisel nädalal, kui kogu maailma aktsiaturud korraga jõnksu allapoole tegid. Aga kui teised turud on sellest jõnksust taastunud, mõni rohkem, mõni vähem, siis Helsingis on langustrend jätkunud.

Oktoobri alguse kukkumise mõjul vajus OMXH ühtlasi läbi 200 päeva liikuva keskmise taseme 9550 ja kauples eile lõuna paiku 9368 punkti juures. Sellest toetustasemest läbivajumine on samuti edasisele langusele viitav signaal.

Soomes oldi langustrendi avastamise järel varmad näitama näpuga Nordea poole. See pangakontsern kolis teatavasti hiljuti üle Stockholmist Helsingisse ja sai ühtlasi Helsingi börsiindeksite kõige kaalukamaks liikmeks. Nordea aktsia läks langusse nagu Danske Taanis, kui ilmnes, et pank on samuti kahtlase Vene raha pesemisega seotud.

Kokku on Nordea aktsia kaotanud septembri lõpust saadik väärtust üle 14%. Kuid Nordea pole ainus langeja, Soome börsi langus on olnud tõeliselt laiapõhjaline.

Kukkunud pole mitte ainult väikeste ja keskmiste firmade aktsiate hind, vaid ka enamik suuri Helsingi börsi tugisambaid. Näiteks on viimase kuuga aktsia hind kukkunud 10 protsenti ja enam UPM-Kymmenel, Stora Ensol, Konel, Finnairil, Wärtsiläl, Outokumpul, Stockmannil.

Tuntumatest Helsingis noteeritud ettevõtetest on viimasel kuul suutnud positiivset tootlust näidata vaid vana hea Nokia ning meediakontsernide Alma ja Sanoma aktsia.

Kõige hullemini on viimase kuu ajaga kukkunud siiski nende firmade aktsiad, mis kuuluvad väiksemate ja keskmiste hulka. Näiteks kaks aastat tagasi Helsingis noteeritud ehitusfirma Lehto aktsia on kaotanud kuu ajaga üle kolmandiku oma väärtusest. Lehtoga samal aastal Helsingi põhinimekirja kolinud IT-firma Siili Solutions on langenud 26% ja kuus aastat tagasi elektroonikatootjast Scanfil irdunud finantseerimisettevõte Sievi Capital 30%.

Mõni üksik aktsia on näidanud septembri lõpust saadik ka enam kui kahekohalise numbriga tootlust. Nende väheste seas on kaevandajad Endomines ja Sotkamo Silver ning tuntud kaminatootja Tulikivi. Lõviosa Helsingi börsist on siiski juba mitmendat nädalat punane.

Mõni Soome aktsiakommentaator on väljendanud ootust, et börsi langustrendi vääraks või vähemalt peataks oktoobris algav kolmanda kvartali majandustulemuste teatamine. Pigem tuleb börsile aga vastupidiseid signaale.

Näiteks teatas tuntud andmeturvafirma ja viirustõrjeprogrammide valmistaja F-Secure reedel börsile, et varem oodatud ettevõtete sektori 35% kasvu asemel on realistlikum 30% kasvu. Vaid 5 protsendi kärpimine kasvuennustusest läks akstionäridele kalliks maksma: F-Secure'i aktsia sööstis ligi 15% langusse.

Reedel teatas pensionifondivalitseja Varma oma tulemused. Aasta esimese üheksa kuuga teeniti 3,5% tulu, mis on märgatavalt vähem kui mullu sama ajaga saadud 6,2%.

Niisiis tundub pigem olevat õigus neil kommentaatoritel, kes ütlevad, et Soome aktsiad on praegu ülehinnatud. Ja et tulemuste hooajal ei suudeta kõrgele tõusnud ootusi enam ületada ja pigem n-ö joostakse lati alt läbi. Ja et sellepärast langus algaski.

Investorite valulikust reageeringust F-Secure'i väikesele kasumihoiatusele ja Nordea rahapesu-uudisele võib välja lugeda, et pigem ongi viimastel õigus. "Helsingi börsil kõlab minoor," resümeeris Soome börsiuudiste väljaanne Arvopaperi.

"Kõik teadvustavad, et me oleme finaalile lähedal," rääkis Varma investeeringute juht Reima Rytsölä reedel fondivalitseja tulemusi tutvustades. "Kui rong keerabki allamäge, mõtlevad kõik, et kas veel jõuab selles jaamas maha minna."

Varma haldab 50 miljardi euro eest vara ja on Soome suurim varahaldur. Ka teised pensionifondid on Helsingi börsil väga mõjukad investorid ja seetõttu jälgivad kõik turuosalised hoolega, mida fondijuhid nüüd teha kavatsevad.

"Pole veel kindel, kas oktoobrikuine langus on tervendav korrektsioon või langusturu algus," märkis Rytsölä. Siiski on pensionifondide juhid hakanud vaikselt aktsiakoguseid vähendama.

Rytsölä rääkis Arvopaperile, et majanduskasv aeglustub ja rahapoliitikat karmistatakse. Lisanduvad veel kaubandussõjad, Brexit, Itaalia eelarvemured ja nüüd viimaks Saudi Araabia. Investorid hakkavad kõikjal vaikselt koomale tõmbama. Soome kui ääremaa on esimene koht, kus seda koomaletõmbamist näha on.

Karuturu alguseks peetakse traditsiooniliselt olukorda, kus indeks on tipust kukkunud 20 protsenti ja rohkem. Soomes asi veel nii hull ei ole, sest augustikuise tipuga on napp 10 protsenti vahet. Sellist langust sobib veel nimetada korrektsiooniks.

Korrektsioone on pika pullituru jooksul – mille algust loetakse aastast 2009 – olnud mitu. Viimased kolm korrektsiooni on aga tulnud viimase kahe aasta jooksul otsekui märgid, et pikk pidu hakkab läbi saama.

Soome suurima ajalehe Helsingin Sanomat majandustoimetus juhib tähelepanu asjaolule, et läbi aegade on suurimad börsilangused kõik aset leidnud sügisel: oktoobri- või novembrikuus. Nii oli näiteks aastatel 1907, 1928, 1987 ja 2008.

Nordea peaökonomist Aki Kangasharju ja tema Lähitapiola kolleeg Jari Järvinen rääkisid Helsingin Sanomatele, et praegune korrektsioon võib olla tingitud sellest, et investorid kohanduvad peatselt tõusvate intressimääradega ning kolivad aktsiatest võlakirjadesse. Kui see kolimine väga kiireks läheb, tuleb paratamatult börsile karuturg.