Tallinki tulemused oodatust paremad, ent kasumlikkus surve all

„Kui kõik on sunnitud palgakulusid tõstma ning kütuse- ja energiakulud tõusevad, on kasumi teenimine üha raskem,“ nentis Randma Äripäeva raadio hommikuprogrammis ja lisas, et kulude tõusutrend pole siiski üllatav.

Eile hommikul enne Tallinki kolmanda kvartali tulemuste saabumist soovitas Randma kasumlikkuse juures arvestada sellega, et eelmise aasta lõpus müüs ettevõte kaks laeva, mis varem välja prahiti. „Samal ajal suurendab kulusid nafta hinna tõus, mis on Tallinki jaoks oluline kuluartikkel – kui need kaks poolt kokku panna, mõjub see negatiivselt kasumile,“ selgitas Randma.

Tõsi, kütuse hinnast tulenevat riski aitab veidi vähendada LNG-laevade osakaalu suurendamine, kuid Randma hinnangul võetakse sellega alternatiivne LNG-kütuse hinna liikumisest tulenev risk.

LHV vanemanalüütik Sander Danil leidis, et kuigi kõrgemad kütusehinnad on kahtlemata murekoht, oodatakse tulevikku silmas pidades praegu pigem hindade stabiliseerumist kui edasist tõusu.

Danil pidas Tallinki kvartalitulemusi üldiselt heaks. Samuti ületasid need LHV varem prognoositut.

Tallinki käive oli kolmandas kvartalis 283,6 miljonit, aastatagusest vaid 0,3% rohkem. Tulemus ületas LHV prognoositut. LHV ootas kolmanda kvartali käivet 275,3 miljoni euro juurde, seega prognoosis aastases võrdluses käibe kahanemist 2,6% võrra.

Laevafirma ületas ootusi ka kasumi mõttes. Kui LHV ennustas, et Tallinki kasuminumbrid jäävad kolmandas kvartalis 47,6 miljoni euro juurde, siis tegelikkuses oli tulemus 51,3 miljonit eurot. Tõsi, võrreldes eelmise aastaga on näha langust: ärikasum vajus 3,6%.

Puhaskasumit ennustas LHV 42,1 miljonit eurot, Tallink teenis 46,1 miljonit eurot. Eelmisel aastal oli Tallinki puhaskasum 47,8 miljonit eurot.

Danil tõdes, et positiivselt üllatas nii restoranide ja poodide kogumüügi stabiilsus kui ka kasv piletitulus viimases kvartalis.

„Arvestades, kui tihe on konkurents praegu laevanduse turul ning arvestades kütuse hinda, on see pigem hea tulemus,“ kommenteeris investor Toomas Kivimägi, kes arvas, et kui kütuse hind oleks olnud samal tasemel nagu eelmise aasta kolmandas kvartalis, oleks tulemus olnud veelgi parem.

„Kui vaatame, kui odavalt konkurendid pileteid müüvad, siis selles tihedas konkurentsis teha jämedalt sama tulemus nagu aasta tagasi on väga hea,“ leidis Kivimägi, kes enda sõnul Tallinki tulemuste pärast ei muretse.

Tallinkilt on viimasel ajal tulnud optimistlikke sõnumeid. Ettevõte teatas möödunud kuu keskpaigas, et kavatseb Soomes asuvalt Rauma laevatehaselt tellida uue kiirlaeva, et teenindada Tallinna–Helsingi liini. Uus laev peaks valmima kas juba 2021. aasta lõpuks või 2022. aasta esimestel kuudel. Ettevõte teatas, et 80% summast finantseeritakse pangalaenuga, ülejäänu tuleb ettevõtte kukrust.

Tallinki nõukogu liige Paavo Nõgene ütles oktoobris Äripäeva raadio hommikuprogrammis, et ettevõte on suutnud seni võlgu edukalt tagasi maksta, ning rõhutas ettevõtte võlakoormuse vähenemist. Tallink teatas neljapäeval, et kontserni netovõlg vähenes kolmandas kvartalis 24,8 miljoni euro võrra ja oli kokku 422,3 miljonit eurot.

Kivimägi, kes enda sõnul on Tallinki fänn, ütles, et toetab igati uue laeva ostu. Seda enam, et see ei takista Tallinkil dividende maksmast: Tallink teatas hiljaaegu dividendipoliitika muutmisest, mille kohaselt makstaks dividende vähemalt 5 senti aktsia kohta, kui majandustulemused võimaldavad.

Veelgi enam, Tallink vähendab aktsiakapitali 2019. aastal aktsiakapitali vähemalt 7 senti aktsia kohta.

Hirmu, et uus laev asja ette ei lähe, praegu pole. Kolmandas kvartalis kasvas Tallinkiga reisijate arv igal liinil, mida ettevõte teenindab. Kokku seilas kolmandas kvartalis Tallinki laevadega 2,94 miljonit reisijat, mis on 1,2% enam kui aasta tagasi samal perioodil.

Kontserni Eesti–Soome laevaliinidel kasvas reisijate arv 1,2%, Soome–Rootsi liinil 0,5%. Eesti–Rootsi laevaliini müügitulu kasvas kolmandas kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 0,6% ning Läti-Rootsi laevaliini müügitulu 2,4%.

Danil ütles, et liinide lõikes vaadates paistab silma Tallinna–Helsingi liini päris hea tulemus nii käibe kui ka kasumlikkuse poolest. „Mulle tundub, et firma suutis edukalt ära kasutada veidi nõrgenenud konkurentsiolukorda tulenevalt sellest, et Viking Line ei toonud liinile täiendavat laeva sel suvel, nagu oli eelmisel aastal,“ arvas analüütik.

Teisalt märkis Danil, et probleemina võib välja tuua veomahu kasvu aeglustumise, mistõttu on üha raskem edaspidi tulusid kasvatada.

Nõgene on varasemates intervjuudes viidanud, et soomlaste huvi vähenemine Eestisse reisimise vastu hakkab tasapisi tundma andma. Nõgene viitas, et statistikaameti andmetel ööbis Tallinnas soomlasi 5% vähem kui aasta eest. Tõsi, mõningast leevendust on reisijate arvu kahanemisse toonud Aasia turistide arvu kasv, ent samas viitas Nõgene, et see pole pikaajaline ja jätkusuutlik lahendus. „Lähinaabrite turism ja selle mõju Eesti majandusele on ülioluline – seda ei ole mõtet lõhkuda, seda on mõistlik kasvatada,“ rõhutas Nõgene.

Musta stsenaariumi Tallinki puhul siiski paista pole. Randma aga positiivsena välja, et ettevõte kaupleb allpool oma raamatupidamislikku väärtust, mis peaks jätma aktsiale tõusuruumi.

„Oluliseks muutub see näiteks siis, kui ettevõte peab oma vara müüma,“ selgitas ta. „Tallink ikka oma laevu aeg-ajalt müüb ja suhteliselt edukalt – mulle meenub vaid üks juhtum, kus laevast on loobutud alla raamatupidamislikku väärtust,“ lisas Randma, kelle hinnangul on Tallinki aktsia hind praegu õigustamatult madal.

Aktsia hinna õiglaseks vahemikuks peab LHV 1–1,10 eurot. Swedbank on märkinud hinnasihiks 1,05 eurot, langetades seda 10 sendi võrra. Tallinki aktsia sulgus neljapäeval Tallinna börsil 0,994 eurol, tõustes päevaga 2,47%.

Samas ei usu Kivimägi, et Tallinki aktsia märkimisväärselt üle ühe euro suudab seilata. Pigem arvab ta, et hind jääb pigem samale tasemele, kus see praegu on. „Ma olen Tallinki fänn, aga ma tõesti ei näe, et aktsia hind peaks liikuma näiteks 1,10 peale. Selles mõttes ei ole ta praeguste tingimuste juures kasvuaktsia. Kui võtta aga uus dividendipoliitika, siis ma arvan, et see on juba piisav põhjus, et Tallinki aktsiat hoida. Kas juurde osta, see sõltub riskidest,“ kommenteeris Kivimägi, kes näeb aktsia realistliku hinnana 0,97–1,03 eurot aktsia kohta ega plaani Tallinki aktsiaid juurde osta ega müüa.

Danil hindas, et Tallinkil on hea rahavoo genereerimise võime ning aktsia võib meeldida neile investoritele, kellele sobib stabiilne korralik dividend, millele eeldatavalt järgmisel aastal lisanduvad erakorralisena aktsiakapitali vähendamisest saadavad väljamaksed.

Äripäev kirjutas oktoobri alguses, et Tallinki suuromanik Infortar ostis oktoobri esimesel kahel päeval kokku 600 000 aktsiat hinnaga 0,97–0,98 eurot tükk. Infortar omab Tallinki aktsiaid 38,9% ulatuses.

Lisaks traditsioonilistele transpordiuudistele on Tallink tänavu välja tulnud ka teadetega moemaailmast. Kui veebruaris omandas grupp kaubamärgi Esprit’ frantsiisiõigused Eestis, siis septembris lisandusid sellele ka kaubamärgid Vero Moda ja Jack & Jones.

Oktoobri lõpus teatas firma aga, et omandas United Colors of Benettoni esindusõiguse. 440ruutmeetrise kaupluse avab Tallink juba umbes nädala pärast avatavas uues kaubandus- ja meelelahutuskeskuses T1 Mall of Tallinn. Lisaks on kaubamärgi tooted järgmise aasta kevadhooajast saadaval ka ettevõtte laevakauplustes.

„Meie poliitika on kindlasti ettevaatlikum kui Tallinkil. Mitte et me pessimistlikumad oleksime, aga meie peakontori geenidesse on kirjutatud ettevaatlikkus. Ettevõtted on erinevad,“ ütles Borodenko.

Borodenko selgitas, et Viking Line Eesti on praegu oma plaane täitnud, tulemused on head ning inimesed armastavad reisida. Ta ütles, et ei saa siiski Viking Line’i Eesti äri kolmanda kvartali tulemusi aastatagustega võrrelda, kuna ettevõttel oli eelmisel aastal Tallinna–Helsingi liinil seilamas kiirlaev, mida sel aastal polnud.

Borodenko sõnas, et kui Tallink plaanib Tallinna–Helsingi liinile tuua juba mõne aasta pärast uue laeva, Viking Line muudatusi ette ei näe. Küll aga tuleb ka Viking Line 2021. aastal välja Hiinast saabuva uue laevaga, see aga hakkab sõitma Stockholmi ja Turu vahet.