Kuigi konkurentsiametile sobilik tariif ning ka provisjoni suurus on teadmata, on Äripäevaga suhelnud aktsionärid pigem rahulikud.
- Tallinna Vee aktsionär Toomas Taube peab heaks, kui vahekohus teeks ettevõtte jaoks mingilgi määral positiivse otsuse. Foto: Raul Mee
„Esialgsel hinnangul on tulemused pigem head,“ ütles 6000 aktsia omanik Vahur Pindma ettevõtte tulemusi kommenteerides. „Tallinna Vee tegevus on stabiilne ja ega seal äkilisi muutusi toimuda saa, kasumit mõjutanud kulud on arvatavalt ühekordsed. Seega, müügitulu suurenemine on pigem hea näitaja ja võiks korreleeruda pigem Tallinna kui linna kasvu ja elanikkonna suurenemisega.“
Pindma lisas, et pikaajalise investorina teda aktsia hind närveerima ei pane. Soetushinnalt 7,7 euro pealt on aktsia jätkuvalt kõrgemal, lisaks pole ta seni dividendiaktsias pettuma pidanud. „Lisaks võiks ju kommenteerida, et kuna Tallinna elanikkond suureneb pidevalt (ametlikel andmetel oli 01.07.2018 juba 450 531 elanikku, 2017. aastal lisandus näiteks 5141 inimest), siis eeldaks, et ka vee tarbimine on jätkuvas suurenemises,“ ütles aktsionär.
Ühtlasi on Pindma hinnangul tariifivaidlus ja hirmud hinnas juba üsna adekvaatselt sees. “Tariifivaidluse võidule ma panustama ei kipu, aga pigem usun hindade tõusu tulevikus,“ ütles aktsionär.
Ebaselgus jätkub
Kuid aktsia langustrend viimasel neljal aastal pole siiski märkamata jäänud. 40 500 aktsiat omav Toomas Taube märkis, et ettevõtte aktsiad on talle viimasel paaril aastal üksjagu muret tekitanud ning paraku ebaselgus jätkub. „Samas arvan, et hullem on möödas. Enda positsiooni olen soetanud mitmes osas ja juba mitu aastat tagasi ning aastate jooksul on ka mõned müügid tehtud,“ ütles Taube.
Aga kui oleks ainult hirmud, ei oleks ka Tallinna Vee aktsionär, nentis Taube. „Ootus on, et uued tariifid jääksid võimalikult sarnasele tasemele seni kehtinud tariifidega. Rahvusvahelise vahekohtumenetluse puhul mingeid kindlaid ootusi ja lootusi ei ole,“ lisas ta. Pigem peaks ta meeldivaks boonuseks, kui vahekohus teeks ettevõtte jaoks mingilgi määral positiivse otsuse.
Udo Viilukas peab konkurentsiameti vastukampaaniat Tallinna Vee vastu uskumatuks. „Perede kommunaalkulude arvetes on vee osakaal väike, mistõttu korteriühistute liidu organiseeritav hagi on rumal ja ainult mõnele üksikisikule tuntust toov ja reklaami tegev ettevõtmine,“ ütles 12 000 aktsiat omav Viilukas.
Vaatamata sellele ootavad aktsionärid ettevõttelt jätkuvalt tugevat dividendi. „Loodan ikka, et Tallinna Vesi maksab ka edaspidi dividendi 5–10% ja toetab sellega Eesti majanduse arengut,“ ütles Viilukas. Toomas Taube hinnangul võimaldaks 2018. aasta puhaskasum maksta dividendi üle 1 euro aktsia kohta, kuid arvestades pooleliolevaid vaidlusi ja ebaselgust veetariifide osas, kogu puhaskasumit ta dividendiks ei oota. Samas ta loodab, et dividend ulatub võimalikult 1 euro lähedale. Ka Vahur Pindma ootus jääb samasse suurusjärku: 0,7–0,8 eurot aktsia kohta.
Provisjoni suurust keeruline prognoosida
2017. aastal otsustas riigikohus, et varasemalt Tallinna Vee küsitud vee hind allub konkurentsiameti järelevalvele ning on ülemäärane. Pärast seda hindas ettevõte tagasiulatuvate nõuete provisjoni summaks 17,52 miljonit eurot. Järgnevalt, 2018. aasta veebruaris, esitas Tallinna Vesi konkurentsiametile kooskõlastamiseks uued hinnad, kuid mullu detsembris tulnud otsusega jättis konkurentsiamet hinnad kinnitamata.
See teeb omakorda keerulisemaks tagasiulatuvate nõuete tõendamise, ütles omanike keskliidu juhataja Priidu Pärna. Kuna kohus ega konkurentsiamet pole otsustanud, kui palju varem küsitud vee hind ülemäärane oli, läks tõendamiskohustus üle omanike õlule. Nõude suurust määratleda on seetõttu veelgi keerulisem. „Seepärast me ka konkurentsiameti uut hinnamääramist ootasime, et saada sealt sisendeid. Aga kahjuks pole seda veel tulnud,“ ütles Pärna.
Nüüd hakatakse tegelema nõuete huviliste väljaselgitamisega. Kui isikute ring on käes, pannakse järgnevalt Pärna sõnul paika taktika, tellitakse õiguslikud analüüsid ja arvutatakse välja võimalik nõue. „Ettevõtjad on ise vahepealsel ajal ühendust võtnud ja uurinud, mis seis on, et nad tahaksid kindlasti kampa tulla.“ Lisaks tehakse koostööd korteriühistute liiduga.
Kuigi Tallinna Vesi on võimalikuks provisjoniks hinnanud 17,52 miljonit eurot, võib nõue tulla ka väiksem. „See on praegu etteruttamine, kui palju osalejaid kampa lööb,“ nentis Pärna.
Seotud lood
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.