Paari aastaga on fotograaf Jake Farra kogunud endale muljetavaldava investeerimisportfelli. Samas tõdeb ta, et portfelli on kasvatanud eelkõige ettevõtlus ning investeerimises on tehtud alles esimesed sammud.
- Fotograaf Jake Farra on sihiks võtnud finantsvabaduse. Foto: Paul Meiesaar
Farra investeeringud jagunevad kolme varaklassi vahel: laenud, kinnisvara ja aktsiad. Suurima osa sellest moodustavad laenud ja kinnisvara, aktsiainvesteeringute osakaalu on ta ebakindla majandusolukorra tõttu viinud miinimumini. Sellegipoolest on seal üksikaktsiatest Leedu pank Šiaulių Bankas, Leedu rõivamüüja Apranga, investeerimisfond Baltic Horizon Fund, Tallinna Kaubamaja ja ehitusettevõte Merko.
Aktsiatest on Farra keskendunud just Balti börsidele, sest näeb seal rohkem võimalusi. "Minu arvamus on, et Balti börsidel ei ole nii palju õhku sees, kui seda on USA turul. Balti turult on raskem leida kasvuaktsiaid, aga küll on siin võimalik leida suurema dividenditootlusega aktsiaid,“ rääkis investor ning lisas, et eelistab eelkõige rahavoogu ning on oma portfelli sellele üles ehitanud. Talle tunduvad huvitavad veel EfTENi kinnisvarafond ning mobiilsideettevõte Telia Lietuva.
Tol hetkel hirmutas see mind nii väga ära, et ma müüsin riismed maha, võtsin raha välja ja mõtlesin, et investeerimine ei ole minu jaoks,
Kinnisvara esindavad portfellis kolm üürikorterit. Mikrokorterid pakuvad Farrale 8–12protsendist tootlust ning tema sõnul palju lisatööd ei nõua. „Kui alguses sätid kõik üles, leiad head üürnikud, siis väga palju probleeme rohkem ei teki,“ rääkis investor.
Kui praegu jagunevad varaklassid osakaalus 50% ühisrahastuses, 45% kinnisvaras ning 5 protsenti aktsiates, siis pikemas perspektiivis sihib Farra suurmat tasakaalu – kolmandik ühisrahastuses, kolmandik kinnisvaras ning kolmandik aktsiates.
Müüs esimese katse riismed maha
Esmakordse kogemuse aktsiatega sai Farra enne finantskriisi 2007. aastal. „Olin kokku kogunud 10 000 krooni ja olin lugenud palju Robert Kiyosaki raamatuid,“ meenutas Farra. Kuigi enim meeldis talle kinnisvara, siis 10 000 krooni jäi kinnisvara ostmiseks väheseks. Seega jäid valikusse aktsiad ning esimesteks ostudeks olid tema mäletamist mööda Tallinna Kaubamaja, Merko ja Tallink.
Varsti vaatas aga aktsiainvesteeringutelt vastu 60–70protsendine miinus. „Tol hetkel hirmutas see mind nii väga ära, et ma müüsin riismed maha, võtsin raha välja ja mõtlesin, et investeerimine ei ole minu jaoks,“ rääkis Farra. Emotsioonid võtsid võimust ning investeerimine jäi selleks korraks sinnapaika.
Uus algus saabus 2016. aastal. „Terve selle aasta õppisin ja lugesin erinevate investeerimisideede, kohtade ning platvormide kohta.“ Farra huviorbiiti sattusid Kristi Saare ja Tauri Alase investeerimisraadio ja Jaak Roosaare raamatud. Samas pidid uued investeeringud veel ootama, sest „eelmise kaotuse valu oli veel sees", rääkis Farra.
Mingil määral on investeerimine hästi igav tegevus, et sa investeerid oma raha ära ja otseselt põnevust ei olegi.
„Aga siis mingi hetk käis mul peas klõks ära. Mõistsin, et on aeg alustada ja midagi reaalselt teha. 2017 võiks lugeda investeerimiskarjääri vol2 alguseks.“ Esimene investeering oli ühisrahastusportaali Mintos, hiljem lisandusid Twino ja Omaraha. Ajapikku suurenes kindlus ja investeeritavad summad.
Seejärel lisandusid portfelli ka aktsiad. „Mingil määral on investeerimine hästi igav tegevus, et sa investeerid oma raha ära ja otseselt põnevust ei olegi. Hakkasin lisama oma portfelli aktsiaid, sest see lisas investeerimismaailma põnevust ja pani tähelepanelikumalt süvenema börsiteadetesse ja aktsia käekäiku,“ rääkis investor.
Otsitud põnevuse 2018. aasta detsembrikuine börsilangus ka tõi. Kui Tallinna börsiindeks langes detsembris ligikaudu 5 protsenti, siis Farra aktsiaportfellist vaatas vastu ligi 30protsendine miinus. „Väga positiivne see ei ole. Sa ikkagi näed, et sinu raskelt teenitud raha, mille oled ära investeerinud, sulab su käte vahelt,“ rääkis investor. Leitud lahendus oli aga lihtne: „Ma otsustasin, et ma lihtsalt ei vaata oma kontoseisu enam, ja nii on palju kergem elada.
Portfelli kasvatab väikeettevõtlus
Farra põhifookus on sellel, mis on tema investeerimisportfelli põhiliselt raha toonud – ettevõtlusel ehk fotograafial. Mõte teha fotograafiast täiskohaga töö oli Farral juba esimese kaamera ostust peale.
Raha peale kohe ei tulnud. See ikkagi nõudis päris palju tööd ja väga palju tasuta pildistamisi, mis nüüd siis lõpuks on ära tasunud – umbes sama nagu liitintress.
Esimene kaamera ning tasuta pildistamistööd tulid ligikaudu kümme aastat tagasi. „Raha peale kohe ei tulnud. See ikkagi nõudis päris palju tööd ja väga palju tasuta pildistamisi, mis nüüd siis lõpuks on ära tasunud, umbes sama nagu liitintress. Mida aeg edasi, seda rohkem kasu see panustatud aeg toob,“ rääkis Farra. Ööpäevaringseks väikeettevõtja tööks kujunes pildistamine tema sõnul 6-7 aastat tagasi.
Suure sammuna arengus toob Farra välja Austraalias töötamise. „Enne seda ma pildistasin ka Eestis, aga ma ei olnud võib-olla nii tuntud ja pildistasin sarnaseid üritusi,“ rääkis Farra. „Mul tekkis sellest rutiin ja ma tundsin, et on vaja vaheldust.“ Väljakutse viis Farra kaheks aastaks Austriaaliasse.
Lihtsalt see kindlasti ei käinud, rääkis Farra. Samuti tuli alguses teha tasuta tööd ja end teistele tõestada. „Käisingi reaalselt ukselt uksele ja pakkusin, et ma tulen teile pildistama.“ Tagasi Eestisse tulles läks ligikaudu kuu aega, et leida uus stuudio ning esimesed kliendid. Praegu pildistab farra regulaarselt era- ja ärisektori jaoks ning tema töid on ilmunud erinevates ajakirjades ja ajalehtedes ning kasutatud mitme brändi reklaamimisel.
Ulmeline eesmärk
„Kui kõik peaks hästi minema, siis aastaks 2024 peaks portfellis miljon olema. See on väga ulmeline eesmärk, aga samas peavadki ulmelised eemärgid olema, et nende nimel tööd teha,“ rääkis Farra. Kui finantsvabaduse eesmärk saavutatud, sooviks ta keskenduda rohkem heategevuslikele projektidele ja veeta aega perega. Praegu võtab fotograafi töö suurema osa ajast ära.
Kui kõik peaks hästi minema, siis aastaks 2024 peaks portfellis miljon olema.
Suure eesmärgi saavutamiseks annab ta lihtsa käitumisjuhise – eesmärk tuleb osadeks lahti harutada. Viie aasta plaan tuleb jagada aasta peale, kuu peale, nädala peale ning siis iga päev selle nimel tööd teha ja mõelda „mida sa saad teha täna, et sa liiguksid lähemale sellele eesmärgile“, rääkis Farra. Lisaks on tal kavas investeeringute tootlust suurendada. Kui 2018. aastal oli portfelli tootlus 11,8, siis edasine eesmärk on tootlust paari protsendi võrra tõsta.
Seotud lood
Aleksandr Kostin ja Sergei Astafjev, Placet Group OÜ (
laen.ee,
smsraha.ee) asutajad, on võtnud endale sihiks arendada ja edendada Eesti jalgpalli ja futsali ehk saalijalgpalli nii Tallinnas kui ka Ida-Virumaal. Nende juhitav MTÜ PG Sport on tuntud oma pühendumuse ja panuse poolest Eesti spordi edendamises, pakkudes uusi võimalusi noortele talentidele ja aidates kaasa spordi kultuuri arengule.