IMF kavatseb majanduskasvu prognoosi langetada

Nii arenenud kui ka arenevate majanduste mõõdikud on alates eelmisest sügisest halvenenud, mis viitab ülemaailmse kasvu pidurdumisele ja vajadusele kasutada uusi majanduslike stiimulite vorme.

Rahvusvahelise valuutafondi IMFi tegevdirektor Christine Lagarde hoiatas, et fond vähendab sel nädalal oma majanduskasvu prognoose, mis jaanuari seisuga oli 3,5% tasemel. Ka Maailma Kaubandusorganisatsioon on oma majandusprognoose lahjendanud.

Brookingsi institutsiooni professor Eswar Prasad ütles, et aeglustumine ei näita veel sisenemist majandussurutisse, vaid maailma majanduse kõik osad kaotavad hoogu. Maailma majanduse seisundit jälgiv Brookings-FT indeks (Tiger) võrdleb tegeliku majandusaktiivsuse, finantsturgude ja investorite usalduse indikaatoreid maailmamajanduse ja üksikute riikide ajalooliste keskmiste andmetega. Koondnäitajad langesid eelmise aasta lõpus märkimisväärselt ja 2018. aasta lõpu seis oli sarnane 2016. aasta tasemega, mis on alates viimasest finantskriisist kõige nõrgem aasta.

Indeks langes suuresti seetõttu, et majandusaktiivsust näitavaid andmeid nõrgendasid mitme suurriigi probleemid, näiteks majanduslangus Itaalias, samuti languse poole teel olev Saksamaa ning Trumpi maksukärbete mõju kaotav USA. Euroopa kasvunäitajad on valmistanud pettumuse, ütles professor Eswar Prasad.

Ülemaailmse langustrendi taustal paistab erandina silma vaid India, mida stimuleerivad eelarvelised ja rahalised meetmed enne peatselt algavaid riiklikke valimisi.

Kuigi Hiina majandus on näidanud paranemise märke pärast valitsuse jõupingutusi kapitalikulutuste stimuleerimiseks, on ka seal ettevõtjate usaldus viimase kuue kuu jooksul pihta saanud. Ameerika Ühendriikide ja Hiina kaubandusleppe sõlmimise viivitused on süvendanud kahtlusi maailmamajanduse väljavaadetes aasta teisel poolel.

„Kaubanduspinged ja sellest tulenev ebakindlus jätavad tõenäoliselt maailmamajandusele pikaajalise armi. See õõnestab ettevõtjate usaldust ja vähendab erainvesteeringuid, mis avaldab mõju tootlikkuse kasvule,“ lisas professor Prasad. Nõrkusi võib võimendada ka poliitikakujundajate suutmatus anda tõhusaid stiimuleid selle aasta majanduskasvu parandamiseks. „Riigivõla kõrge tase piirab arenenud riikide võimet võidelda aeglustumise vastu rahanduspoliitiliste vahenditega,” ütles ta. „Traditsiooniline rahapoliitika on endiselt piiratud paljudes arenenud riikides, kus intressid on nullilähedased, samal ajal võivad mis tahes edasised ebatavalised rahapoliitilised meetmed kujutada endast märkimisväärset riski.”

The Economistis ilmunud analüüsist selgub, et maailma majanduse nõrkus on põhjustatud tootmissektorist, kuna just seda mõjutab kaubandussõda ja Hiina poliitikakujundajate katse vähendada võimendust, mis aeglustas eelmise aasta lõpus sisemist kasvu ja vähendas importi. Rohkem teeb see haiget Euroopale, mille ettevõtjad tegutsevad arenevatel turgudel rohkem kui Ameerika omad. Näiteks on probleem terav Saksamaal, kus tööstustoodang on kukkunud, ja Itaalias, mis võitleb majanduslangusega, märkisid panga Goldman Sachs majandusteadlased. Kuid Saksamaa teenindussektor näib tugevalt kasvavat, nagu ka euroala kui terviku teenindussektor.

Teenindussektor on vähem volatiilne ning praegune seis peegeldab suhteliselt tugevaid tööturge ja tarbijate usaldust. Näiteks Saksamaal on töötuse määr vaid 3,1%. Erandiks on Suurbritannia, kus majandus kannatab usalduse vähenemise all.