Madis Toomsalu: meie jaoks kümnendi tehing

„See on tehing, mida tehakse kord kümne aasta jooksul,“ kommenteeris LHV juht Madis Toomsalu Danske käest ligi 470 miljoni euro suuruse eralaenuportfelli ostmist. See viib LHV osakaalu eralaenuturul umbes 10% juurde. Tehing ise peaks jõustuma novembris – veel oodatakse konkurentsiameti heakskiitu. Madis Toomsalu hinnangul on tehing mahu poolest Eesti ajaloo topp 10 suurima tehingu seas ja finantssektoris 5 suurima seas.

Madis Toomsalu sõnul on panga jaoks vaja tehingu finantseerimiseks kahte poolt. Kõigepealt läheb vaja ligi 500 miljoni euro ulatuses hoiuseid. Umbes pool sellest on Toomsalu sõnul LHVl juba olemas – sellega hakati tegelema juba möödunud aastal, kui tekkis võimalus, et võib-olla saavad nad Danske laenuportfelli osta. Ülejäänud osa tuleb enda hoiustajate kasvust, aga et nii kaasatakse pankade finantseerimisplatvormidelt, suures jaoks Saksamaalt. „See tehing läheb finantsiliselt ajas oluliselt lihtsamaks. Ma tooks sellise võrdluse, et tänane finantseering on ajutine ja kallim ja pikaajaliselt läheb hoiuste peale.

Teiseks on vaja omakapitali. „Kapitaliga on niimoodi, et tehing nõuab 27 miljonit eurot kapitali, aga kui juba küsima minna, siis tuleb vaadata ka oma tänast kasvu, nii et me läheme küsima rohkem – kolme instrumendi kaudu 50 miljonit,“ selgitas Toomsalu.

„Juunis toimub allutatud võlakirjade avalik pakkumine, siis suunatud pakkumine institutsioonidele, kellel on suur investeerimisporfell, siis esimese taseme instrumendiks kvalifitseeruvaid võlakirju ka. Meil on puudus sellest kõige tugevamast omakapitali osast ja seda saab nende instrumentidega täita.“ Neist kummagi maht jääb Toomsalu sõnul suurusjärku 15-20 miljonit eurot. „Ja sügisel, eeldatavasti septembris, teeme aktsiaemissiooni ka ja see tuleb nn rights issue vormis, mis tähendab, et olemasolevad aktsionärid saavad vastavalt oma olemasolevatele aktsiatele proportsionaalselt juurde märkida. See nõuab erakorralist koosolekut, selle teeme augustis ära.“ Kokku tähendab see, et järgmise 4 kuu jooksul minnakse küsima vähemalt 50 miljonit eurot. Mis saab ülejäänud rahast? „Oleme kasvanud üle oma prognooside ja ka seda on vaja finantseerida,“ ütles Toomsalu.

Laenude puhul rõhutas Toomsalu, et kui varasemalt on pank olnud eralaenude puhul pigem Tallinna-Tartu poole kaldu, siis nüüd laienetakse rohkem üle Eesti. „On tükk tegemist, et oma inimestega järgi kasvada, see [uute laenude pealetulemise, toim.] kiirus on lihtsalt nii suur,“ rääkis Toomsalu, öeldes, et kindlasti ei ostetud portfelli seetõttu, et mujal oleks kasv kängu jäänud. „Lihtsalt hinda arvestades oli tehing nii loogiline, see oli päriselt tehing, mida me tahtsime teha. Aga üldiselt – eluasemelaenud kasvavad küll, kuigi oluliselt aeglasemalt kui buumi tipus, nii et turumulli me täna ei näe, midagi katki minemas küll ei ole.“

Hoobilt suurem turuosa

„Eralaenudega on niimoodi, et kuigi me uute laenude väljastamisel oleme eluasemelaenude puhul juba 10% peal, siis jäägipõhiselt on see umbes 2%, sest me alustasime alles 2,5 aasta eest. Nüüd sellele lisandub umbes 7%. Meil oli varem siht, 10% juurde jõuda, nüüd tuli see selle tehinguga ära. Muidugi tahame edasi kasvada," ütles Toomsalu tagasihoidlikult edasiste plaanide kohta.

Madis Toomsalu ütles, et loomulikult on tehinguga seotud ka kulud, aga need jäävad ka käesolevasse aastasse. LHV dividendipoliitika järgi makstakse aktsionäridele aastas välja 25% maksueelsest kasumist. „Kuid tehingu positiivset mõju peaks nägema juba järgmisel aastal, nii et pigem ma ütleksin, et tulevikus dividend suureneb,“ arvas Toomsalu.

Aktsia rallis Tallinna börsil uudise peale ligi 7%.