Lihtne on esimese ettejuhtuva narratiiviga nõustuda ja lasta kriitilise mõtlemise asemel mõte uitama. Kui keegi suudab oma mõtte löövalt edasi anda, puudub meil otsene põhjus endalt küsida: „Oot-oot, kas asjad on ikka nii, nagu need paistavad?“ Tegelikult peaksime seda endalt alati küsima.