Tallinna Sadam tegi tugeva kvartali, kuid koroonaeelse tasemeni on veel pikk tee

Ettevõtte käive oli kolmandas kvartalis 36 miljonit eurot ja kasum 12 miljonit eurot.

Koroonapiirangute kaotamise ja reisijate kindlustunde suurenemise mõjul kasvas reisijate arv 9 kuuga üle kahe korra, Helsingi liinil oli kasv oli 137%, kruiisireisijate arv enam kui kolmekordistus. “Võrreldes pandeemia eelse aastaga oleme reisijate arvus siiski veel 40% madalamal tasemel,” märkis ettevõte teates. Laevanduses toetasid Tallinna Sadama kolmandat kvartalit kasvava Regula lisareisid ja jäämurdja Botnica 100% kasutusmäär.

Kolmanda kvartali müügitulu ja kasumi kasvu vedas reisijate äri tugev taastumine, “mis kattis ka kaubaäri sanktsioonide negatiivsed mõjud majandustulemustele", teatas Tallinna Sadama investorsuhete juht Marju Zirel. Inflatsiooni surve avaldas negatiivset mõju tegevuskuludele ja tööjõukuludele, mis vähendas EBITDA marginaali.

“Kehtestatud sanktsioonide negatiivne mõju on kujunenud oodatust väiksemaks, 2022. aastal on see hinnanguliselt 2,5 miljonit eurot, kuna sanktsioone on rakendatud aasta jooksul järk-järgult,” teatas Zirel.

Tänavu kolmandas kvartalis läbis kontserni sadamaid 6,5 miljonit tonni kaupu, mis oli ligi 2,2 miljonit tonni vähem kui aasta varem. Suure languse taga oli eelkõige sanktsioonide mõju nii vedellastile kui puistlastile. Vedellasti maht kahanes 1,8 miljonit tonni ja puistlasti maht 0,5 miljonit tonni. Languses oli ka segalast -18 000 tonni. Sõidukiveod kasvasid 104 000 tonni ja konteinervedude maht 43 000 tonni.

Kaubasadamate segmendi tulud vähenesid kvartaliga 1,5 miljoni euro võrra.

Tulud parvlaevateenuste osutamisest on kasvanud tänu lepingutasude suurenemisele, mis on tingitud Eesti kütuse-, tööjõu- ja tarbijahinnaindeksite kasvust, samuti reiside arvu suurenemisest. Reisiparvlaevade segmendi tulud suurenesid võrreldes eelmise kvartaliga 1,6 miljoni euro võrra ehk 18,5%.

Selle aasta 9 kuuga kasvas müügitulu 11,9 miljonit eurot ehk 15%, 93,5 miljoni euroni. Kasvu panustas eelkõige müügitulu suurenemine neljandiku võrra teises kvartalis, mis omakorda oli toetatud reisijate arvu kasvust ja suurematest tuludest ka Mandri-Eesti ja suursaarte vahelisest üleveoteenusest. Kõik tululiigid suurenesid peale kaubatasu, mis pisut kahanes, teatas Tallinna Sadam. Enim kasvas reisijatasude tulu 111%, kasutusrendi tulu kasvas 13%, laevatasude tulu 6% ja üleveoteenuse tulu 13%.

Võrreldes eelmise aastaga vähenes kaubasadamate segmendi üheksa kuu tulu 1,4 miljoni euro võrra ehk 4,6%. Puistekaubaartiklite vähenemine tõi kaasa 13% ehk 2,0 miljoni euro suuruse vähenemise laevanduskuludes. Tariifide korrigeerimise tõttu suurenes tulu 281 000 euro võrra ja energiamüük kasvas 659 000 euro võrra.

9 kuu kasum 24,0 mln eurot oli eelmise aasta tulemusest 25,6% ehk 4,9 miljonit eurot parem. Kolmanda kvartali kasum kasvas 1,1 mln euro võrra ja kvartalis teeniti 11,7 mln eurot kasumit.

Kontsern investeeris 2022. aasta esimese üheksa kuu jooksul 12,4 miljonit eurot, mis on 2,2 miljonit eurot rohkem kui eelmisel aastal samal perioodil. Investeeringud keskendusid peamiselt Vanasadama D reisiterminali ümbruse välisruumide renoveerimisele, laevateenindusrajatiste uuendamisele ja kaldakaitse rekonstrueerimisele ning Muuga sadama auto-kaubaveoteenuse läbilaskevõime laiendamisele.

Kolmandas kvartalis tehti investeeringuid kokku 3,5 miljonit eurot, seda on 1,2 miljonit rohkem kui aasta tagasi.

Ettevõte teatas, et maksis 2022. aastal aktsionäridele dividendi 0,097 eurot aktsia kohta, kokku 25,5 miljonit eurot ehk 100% eelmise aasta kasumist. 2021. aastal jaotas Tallinna Sadam aktsionäridele dividendina 20,3 miljonit eurot ehk 0,07 eurot aktsia kohta.

Tallinna Sadama dividendipoliitika seab eesmärgiks maksta netodividendi vähemalt 70% eelmise aasta kasumist, sõltuvalt turutingimustest, ettevõtte kasvust ja arenguplaanidest, arvestades vajadust säilitada mõistlik likviidsus ning välja arvatud ühekordsete tehingute mõju.

COVID-19 pandeemia ja riikide poolt kehtestatud kaitsemeetmete mõju tõttu kontserni tegevusele on 2020. aasta märtsikuu teises pooles. Piirangud kahjustasid peamiselt turismitööstust ja reisijate liikumist, mis omakorda kahjustas reisijate sadamate segmendi tulemusi.

Alates 2021. aasta sügisest hakkas reisijasadamate segment taastuma, kuigi kulub aega, et saavutada pandeemia-eelne tase. Pandemia mõju muudele ärisektoritele ei ole olnud märkimisväärne. Ei ole võimalik täielikult hinnata tulevikus tekkida võivate uute viiruslainete ulatust ja mõju, samuti võimalikke piiranguid, mis võivad selle tagajärjel tekkida. Kriisi mõju ei ole veel hinnatud ja on endiselt ebaselge, milline on praeguse kriisi mõju.