Väikeinvestorid jätsid Tallinna ja ehitavad kinnisvaraimpeeriumit väikelinnas

Kadi Pint tegutseb Jõgeva linnas kinnisvarainvestorina ja näeb esimese kolme korteri pealt, et üüritootlust teenib ta Jõgeval kaks korda rohkem kui konkurentsitihedas Tallinnas.

Raha-Jaak tegi oma "Kinnisvaraga rikkaks saamise õpiku" teise trüki väljatuleku tähistamiseks hoopis kinnisvaraseminari ning käisin seal kuulamas, mida kinnisvaramogulid praeguses situatsioonis räägivad.

Keegi ei julge Rakveres koppa maasse lüüa, kuna ehitushinnad on ettearvamatud. Alates Eesti taasiseseivumisest on linna ehitatud vaid kaks korterelamut, mis mõjutab nii ostu-müügi tehinguid, aga ka üüriturgu.

Tartumaal Nõos ja Elvas tegutsev kinnisvaraarendaja Janar Saviir ütleb, et üüriinvestoritel on viimased kümme aastat olnud nii head ajad, et ükski üürikorter välja üürimata ei jää. Ja paistab, et läheb aina paremaks: "Sa võid osta ükskõik mida ja leiad ikka üürniku. Praegu makstakse ikka jabura hinnaga üüri," imestab ta.

Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.