Paljud investorid on viimastel aastatel küsinud, kas salapärane sõnaühend ESG, mis tähistab keskkonna-, sotsiaal- ja juhtimistavasid, on vaid ajutine moeröögatus või on see tulnud selleks, et jääda? Kas jätkusuutlik investeerimine toob turust paremaid tulemusi või tuleb helgema homse nimel tootluseesmärk ohverdada? Nendele küsimustele pakub vastuseid Hanna Silvola ja Tiina Landau raamat „Jätkusuutlik investeerimine. ESG-ga turgu ületades“.
- Oleme SEB pensionifonde hallates tajunud puudust jätkusuutlikkuse hindamise ühtsetest reeglitest: tihti lähenetakse teemale veidi loominguliselt, tunnistab SEB Varahalduse fondijuht Endriko Võrklaev.
Autorite taust kombineerib akadeemilise uurimistöö eraettevõtluse argipäevaga. Tiina Landau on Neste jätkusuutlikkuse juht ning varem vastutanud jätkusuutlikke investeeringute eest Soome pensionifondide valitsejas Ilmarinen. Hanna Silvola on uurinud jätkusuutlikku investeerimist Hankeni majanduskõrgkoolis Soomes ning sellistes rahvusvahelistes ülikoolides nagu London School of Economics ja University of Stanford.
Autorid jagavad juhiseid jätkusuutlikuks investeerimiseks nii üksikväärtpaberitesse kui ka fondidesse, nii börsiaktsiatesse kui ka kinnisvarasse ja alternatiivsetesse varaklassidesse. Loetu pani tõdema, et jätkusuutlik investeerimine ei ole vaid lihtsakoeline saastava söekaevanduse aktsiate välistamine. Palju olulisem on koostöö investeeritavate firmadega ning nende nügimine paremate praktikate suunas. Keskkonnamärgid ehk täht „E“ on vaid üks ESG tahk, samavõrd olulised on sümbolid „S“ (suhted osapooltega) ja „G“ (juhtimistavad).
Autor: Tiina Landau, Hanna Silvola
Lehekülgi: 352
Kirjastus: Äripäev
Loe näidislehekülgi
siit.
Raamatu kirjastamist toetas SEB Pank.
Investorid saavad ja peavad probleemidele tähelepanu juhtima
Huvitav lugemine on metsanduskontserni Stora Enso ja meretranspordi hiiglase Maerski kaasused. Soome metsanduskontsern sai valusad õppetunnid lapstööjõu kasutamise skandaalist Pakistanis ning maata jäänud inimeste protestidest Brasiilias. Toimunu tõi kaasa mitmete suurinvestorite lahkumise Stora Enso investorite ringist ning aktsiahinna märkimisväärse languse. Ettevõte suutis teha toimunust siiski vajalikud järeldused ning pöörata see edulooks. Kaasused näitavad, et investorid saavad ja peavad probleemidele tähelepanu juhtima.
Lugedes erinevate Soome institutsionaalsete investorite kogemusi jätkusuutlikkuse põhimõtete järgimisest, tabas mind palju tuttavlikku. Oleme isegi SEB pensionifonde hallates tajunud puudust jätkusuutlikkuse hindamise ühtsetest reeglitest: tihti lähenetakse teemale veidi loominguliselt. Sama ettevõte võib olla ühe analüüsifirma arvates tubli ja roheline, teise meelest saastav ja pruun. Jätkusuutlikkust juurutav portfellihaldur ei pea olema kodus mitte üksnes finantsteemades, vaid orienteeruma ka näiteks meteoroloogias, geoloogias, energeetikas, töö- ning inimõigustes. Kuid multitalendist portfellihaldur ei tohi unustada peamist – teenida oma klientidele parimat riskiga korrigeeritud tootlust. Kui jätkusuutlikkusest saab tulevikus peavool ja hügieenifaktor, kas on endiselt põhjust oodata ESG investeeringutelt kõrgemat tootlikkust?
Alates 2021. aastast, mil raamat ilmus ingliskeelsena, on mitmed selles kirjeldatud Euroopa Liidu algatused juba teoks saanud. Jätkusuutlikkuse raportid võivad nii fondidele kui emitentidele tunduda tüütu bürokraatiana, kuid erasektorit kaasamata on kliimaeesmärke ja jätkusuutlikke harjumusi raske, kui mitte võimatu, juurutada. Raamat annab selleks vajalikke taustateadmisi investoritele ja emitentidele, aga ka regulaatoritele ning seadusandjatele.
Seotud lood
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.