Panin 61 000 aktsionäri dividendi pausile

Eksklusiivselt meie jaoks oli seisma pandud ka üks tuulik, et saaksime üle kaeda selle sisemuse ning käega katsuda, kuidas see dividend meie taskutesse siis ikkagi tiksub. Enefit Greeni jaoks tähendas see kindlat alternatiivkulu. Meile tuulikut tutvustanud eksperdi sõnul suudab üks tuulik 10 minuti jooksul toota ühe korteri kuise tarbimise jagu elektrit.

Tõsi, tegemist pole aktsionäri jaoks määrava summaga. Kuivõrd meie hüvanguks seisis tuulik kokku vähemalt kolm tundi, tähendab see mõnisada eurot saamata jäänud müügitulu. Pole hullu, üks tuuline päev kompenseerib selle mitmekordselt ning ilmselt ei tunneta saamata jäänud eurode puudumist oma rahakotis ka Enefit Greeni 61 000 investorit, kes selle kao omavahel ära jagavad.

Suunasin teatavasti 2021. aasta IPOsse rohkem kui 10 000 eurot ning seda teesiga, et rohetrend on tulnud selleks, et jääda. Lisaks nägin selgelt, kuidas Enefit Green panustab energiajulgeolekusse ning vähendab Eesti sõltuvust teistest turgudest. Lisaks lootsin, et tänu Enefit Greeni panusele saan ka mina olla osa energia hinna üldisest odavamaks muutumisest tarbija jaoks. Ühes olin kindel, nõudlust Enefit Greeni toote järele jagub ning see kajastub nii kasvus kui dividendis.

Ja kasvu jätkumist kinnitas ettevõte eilsel kohtumisel söögi alla ja söögi peale. Mitte ühegi ekskursiooni käigus ei jätnud nende läbiviijad mainimata, et välja lubatud neljakordne kasv on Enefit Greenile prioriteet. Praegu on töös piisavalt investeeringuid, et 2025. aastaks jõuda 1900megavatise installeeritud tootmisvõimsuseni.

Investorid muretsesid seejuures, et kui lihtne ikkagi on teha investeeringuid keskkonnas, kus kapital on kallis. Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim kinnitas, et muretsemiseks pole mitte mingit põhjust. Börsifirma laenude pikkus jääb 5 ja 12 aasta vahele ning 60 protsenti neist on fikseeritud intressimääraga. „Arvestades, et meil on 270 miljonit eurot laene, siis umbes 100 miljonit neist on lahti,“ selgitas Räim, et euribori riskile avatus on alla poole.

Lisaks pakkusid investorid välja, et annaks vaid Enefit Green võimaluse, oleks ka nemad näiteks läbi 5protsendiliste võlakirjade valmis börsifirmale täiendavat kapitali laenama. „See oleks igal juhul parem kui pangahoius,“ jäi küsimuste voorus kõlama. Räim tõdes seepeale, et Enefit Green on niivõrd tugev ettevõte ning tegutseb valdkonnas, millele antakse täna ka oluliselt odavamat kapitali.

Uurisin siis ka mina, et ehk tekib tulevikus taas võimalus ettevõttele raha anda omakapitali vormis. Teatavasti on Enefit Greeni suuromanik ehk Eesti riik jätnud avatuks võimaluse, et osalusest tohib börsi kaudu maha müüa kuni 49 protsenti. IPOs müüdi börsile aga 22,8 protsenti osalusest, mis tähendab, et täiendavaks erakapitali sissevõtmiseks ruumi justkui jaguks. Kuivõrd riigi korraldatud märkimised on minu kogemuse põhjal (Tallinna Sadam, Enefit Green) hästi lõppenud, lootsingi, et ehk saab peagi jälle mõistliku hinnaga ja isegi börsihinnast veidi odavamalt rohetiigri aktsiaid märkida.

Selle lootuse kustutas Räim kiiresti. Ta hoiatas hoopis, et uut märkimist oodates võib vahepeal heast tootlusest ilma jääda. „Tallinna börs avatakse homme kell 10, soovitan sealt osta,“ kõlas tema vastus minu küsimusele. Ja tagasihoidlikkuseks pole Enefit Greenil tõepoolest ka põhjust. Näen ju endagi aktsiate pealt, et märkimishinnaga 2,9 eurot tükk saadud aktsiate tükihind on tänaseks kerkinud 4,79 euroni. See tähendab mulle enam kui 65protsendilist tootlust, millest oleksin IPOst loobudes ja ootama ning vaatama jäädes kindlapeale ilma jäänud.

Kui juba Enefit Greeni juhatus minu ja teiste investorite ristküsitleda oli, ei saanud me kasutamata jätta võimalus küsida selle kohta, millised börsifirma konkurendid veel rohetrendist kasu lõikavad ning meie rohetiigrile eeskujuks on.

Enefit Greeni juht Aavo Kärmas tõi kohe välja Kopenhaageni börsil noteeritud Ørstedi, mille aktsiaid ta ka ise omab. „Tõsi, mul on selle investeeringuga veidi kehvasti läinud,“ viitas ta aktsia hinnale, mis on sel aastal enam kui 11 protsenti kukkunud. Sellegipoolest ajavat ettevõte igati rohelist asja.

Mida aga arvata siinsamas Balti börsil noteeritud Ignitis Grupést? „Nad on suhtarvudelt tõepoolest odavamad, aga pole lõpuni rohelised,“ nentis Kärmas.

Uurisin Enefit Greeni juhtfiguuridelt ka Tallinnas börsiplaane hauduva Alexela ja Infortari kohta, kes tegutsevad samuti energiasektoris. Nende vastus kõlas sarnaselt Ignitise kohta antud kommentaariga. Nende äri pole üles ehitatud taastuvenergiale. „Alexela portfellist leiab kütust, gaasi, põlevkivi.“

Mis puudutab minu positsiooni Enefit Greenis, siis investorite hulgas jäi kõlama ka mõte, et ambitsioonikas kasvuplaan võib olla juba aktsia hinda sisse kirjutatud. Enne, kui uusi otsuseid teen, soovin seda teesi kontrollida, ning seetõttu jälgin huviga, kuidas väärtpaberi hind edasistele uudistele reageerib.