Ainult julgetele: intresside langetamine lubab magusat tootlust

Novembri alguses hõikas Swedbanki investeeringute strateeg Tarmo Tanilas välja põneva võimaliku investeerimisidee: USA 20aastaste võlakirjade ETFi.

Sealjuures tõi Tanilas esile USA võlakirjaindeksi iShare USD Treasury Bond 20+ ETF-i, mille puhul on tema sõnul võtmeküsimus, millal hakkavad keskpangad intresse alandama.

Mõni nädal tagasi leidis Tanilas, et kui keskpank alandaks intresse 1% jagu, tooks fond tootlust 20%. Investeeringu risk seisneb selles, et kui intressimäärasid hoopis kergitatakse, saab investor kõva miinuse. Praeguseks on võlakirjaindeks küll mõnevõrra kerkinud, sest turuosalised ootavad, et intresse hakatakse kevadel juba langetama.

Investor Lev Dolgatsjov avaldas, et niisugune arutelu kõlab loogiliselt ja ta isegi mängib selle mõttega, tõsi, panused jätab tagasihoidlikuks. „Kellel on keskmisest suurem riskiisu, see võib proovida,“ avaldas ta. Madala riskiga kindla peale minek see kindlasti ei ole, lisas ta.

Tanilase välja käidud indeksifond on oktoobri lõpus tehtud põhjadest uuesti tõusule pöördunud. Swedbanki finantsturgude valdkonnajuht Toomas Arak märkis aga, et turg enam intressitõuse ei oota ning esimesi intressilangetamisi oodatakse juba tuleva aasta keskpaigas. “Inflatsioon on hetkeseisuga kontrolli alla saadud ning võimalik, et lähikvartalitel peab majandusi languse hirmus hoopis turgutama hakkama. See tähendaks aga 1–2% intresside langetamist järgmisel aastal,“ leidis Arak.

Kolmapäeva õhtul teatas USA Föderaalreservi nõukogu esimees Jerome Powell, et intressimäär jäi kohtumisel muutmata. Ta vihjas oma kõnes sealjuures, et järgmisel aastal asub keskpank intressimäärasid kärpima.

Järgmise aasta intressikärpeks plaanitakse 75 baaspunkti, mis on 25 baaspunkti rohkem kui septembris lubatud. Need prognoosid põhinevad keskpanga ootusel, et inflatsioon aeglustub järgmisel aastal 2,4%ni.

Arak lisas, et kuigi võlakirjade hinnad on asunud taastuma, on endiselt võimalik pikemaks ajaks lukku luua umbes 4% suurune aastatootlus. Kui keskpank intressi alandab, võib sellele lisanduda kapitali ehk võlakirjaindeksi väärtuse kasv.

Araku selgituste kohaselt tasub meeles pidada, et mida pikem tähtaeg, seda rohkem mõjutavad intressid võlakirja hinda. Tema sõnul kehtib reegel, et iga protsendipunkt turuintressi muutust liigutab võlakirja hinda korda tema pikkusega aastates. Ehk lihtsamalt: 20aastase võlakirja väärtus tõuseb 20%, kui intressid langevad 1% jagu.

Dolgatsjov möönis, et võtmeküsimus on ikkagi see, kas USA keskpank hakkab tuleval kevadel intresse langetama. „Võib-olla jätab Föderaalreserv intressid pikaks ajaks samaks või lausa tõstab intresse,“ leidis Dolgatsjov. Investori sõnul on USA võlakirjadega reaalne võimalus teenida nii 15% kui ka isegi 25%, kui arvestada kokku nii kapitali kasv kui teenitav aastane intress. Teisalt, nagu öeldud, intressimäärade tõstmine tähendaks investorile miinust.

Dolgatsjovi sõnul tuleb suure tootlusega ka kõrgem risk. Nii ei saa välistada, et Föderaalreserv otsustab mõneks ajaks intressimäära pausile panna ja USA majandus püsib liiga tugev. See võib kaasa tuua intressimäärade ralli jätkumise. Sellisel juhul jääb investorile kas kahjumiga müük või pikaks ajaks "paberikahjumiga" positsiooni hoidmine, hoiatas investor.

On aga ka neid, kes eelpool toodud arvutuskäiguga päri pole.

Redgate Capitali partner ja võlakirjade ekspert Valeria Kiisk kahtles, kas täna ostes teeniks investor selle võlakirjaindeksiga 15% tootlust. Ta lisas, et kui mõni turg on maailmas efektiivne, on see just USA väärtpaberiturg. See tähendab, et kogu saadaolev info kajastub väärtpaberite hindades. “Ootus, et intressimäärad hakkavad langema, on turul juba mõnda aega püsinud. Nii et minu väide oleks, et hetkel on vähemalt osa sellest teesist ka hindades kajastumas,” leidis Kiisk.

Kiisk tõdes, et sel aastal on tõesti olnud võimalik õigete panuste puhul head tootlust teenida USA võlakirjade ETF-idega, kuid täna ostes on ta skeptiline, kas tehingult 15% tootlust võiks tulla.

Nagu Dolgatsjov, tuletas ka Kiisk meelde, et kõrgem tootlus tähendab kõrgemat riski.

Kiisk lisas, et 20-aastase ETFi ostmisel peab väga selgelt mõtlema, mis on investori investeerimishorisont ja tees. Kiisk sõnas, et kui ETF-i praegu osta (ETF kaupleb alla nominaali - toim), siis on küsimus selles, kui kiiresti hakkavad intressimäärad alla tulema, mis omakorda muudaks fondis olevate väärtpaberite kupongimäärad (võlakirja intress, mida sel hetkel makstakse - toim) turu jaoks atraktiivseks, et selle eest oleks valmis omakorda peale maksma.

See pole aga ainus risk. Dolgatsjov tõi välja ka valuutariski, sest USA riigivõlakirjade valuuta on USA dollar ja euro ja USA dollari vahelise kursi liikumised võivad kasumit kas võimendada või täiesti nahka pista.

Arak lisas, et midagi kindlat siiski veel ei ole ja investoril tasuks olla valmis kas musta luige sündmuseks või mõneks muuks šokiks, mis võiksid intressid kas lühi- või pikaajaliselt kõrgemale viia. Samuti on tema sõnul ohuks investorile ka see, kui intresside langetamise tempo ei vasta ootustele. Sest nagu öeldud, mida pikema tähtajaga võlg, seda tundlikum on selle väärtus intressimäärade liikumise suhtes.