Aktsiainvestorid seisavad sel aastal silmitsi põneva väljakutsega. Nimelt toimuvad hilissügisel USA presidendivalimised ning senine ajalugu näitab, et vabariiklaste kandidaadi võidu korral teeb turg keskmiselt kaks korda suurema tõusu kui demokraadi võidu korral.

- Ameeriklased valivad sel aastal endale taas presidenti. Pole veel teada, mida see toob aktsiaturgudele. Foto: AFP/Scanpix
Alates S&P 500 indeksi loomisest 1928. aastal on olnud USAs 24 korda presidenti valitud ja kui vaadata indeksi tootlust presidendivalimiste aastatel, siis neist 20 on olnud positiivsed. Kui valituks on osutunud vabariiklane, on indeksi keskmine aastatootlus olnud 15,3 protsenti, demokraadi valituks osutumisel aga poole madalam – 7,87 protsenti. Kõikide presidendivalimiste aastate keskmine aastatootlus on aga olnud indeksi keskmisest (9,81% – toim) mõnevõrra kõrgem ehk 11,97%.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.