Pensionisammastesse kogutud varad pole sõjaolukorras kõige likviidsemad ning kriisis võib nende kättesaamine aega võtta, nendib Tuleva asutaja Tõnu Pekk.
- Tuleva asutaja ja fondijuht Tõnu Pekk nendib järgmisel esmaspäeval eetrisse minevas Äripäeva raadio saates “Kuum tool”, et pensioniraha väljavõtmine ei pruugi kriisiolukorras toimida tõrgeteta. Foto: Raul Mee
„Mis puudutab Tuleva pensionifonde, siis meie kogujate raha on Blackrocki registripidaja juures arvel – kui keegi ilmub olukorras, kus meie süsteemid ei tööta, nende ukse taha ja ütleb, et tal on Tuleva pensionifondi osakuid, siis seal pole võib-olla kedagi, kes selle jutu peale ta vastu võtaks,“ rääkis ta. „Kui sinna minna koos pensioniregistri ja riigi esindajaga, siis on paremad võimalused,“ selgitas Pekk.
Seotud lood
Eesti pankades olevatele aktsiatele saab investor ligi ka välismaa panga kaudu
Viimastel aastatel on investorite riskikaardile ennast sisse pressinud üks ebameeldiv tegelane – kõigest tuhatkond kilomeetrit Eestist eemal toimuv sõda Ukrainas. Ja kuigi see ei toimu Eesti territooriumil, toob see endaga mõtteainet, kuivõrd kindlas kohas on meie investeeringud.
Kui varatul inimesel on lihtne kaks kätt taskus sõja eest pakku minna ja kaotada tal midagi pole, siis Eesti on muutunud jõukaks riigiks, kus paljudel investoritel on tuhandete ja miljonite eurode väärtuses kinnisvara, aktsiaid ja muud vara. Mida nendega teha, kui sõjaoht reaalseks saab?
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”