Krüptovahendusteenust pakkuvate ettevõtete elu läheb Eestis märgatavalt keerulisemaks ning ainuüksi tegevuse alustamine maksab peagi paarkümmend tuhat eurot.
- Krüptokogukonna esindaja ja BananaCorpi kaasasutaja Sander Gansen hoiatas, et valdkonda ei saa kohelda monoliitse plokina. “Kui te panete kõik ühte hunnikusse ja siis hakkate seda samade reeglite järgi reguleerima, kas see pole nagu iseendale jalga tulistamine?” küsis ta. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees / Scanpix
"Krüptotööstus peab mõistma, et vabadus ilma vastutuseta on lihtsalt anarhia. Me ei saa lubada, et innovatsiooni nimel ohverdatakse finantsturgude stabiilsus," kirjeldas finantsinspektsiooni juht Kilvar Kessler krüpotovaldkonnas nähtavat probleemi.
Ürituse korraldasid Eesti Digivara Liit, Eesti Web3 Koda, BananaConf ja LEXTALi advokaadibüroo.
Suurema stabiilsuse loomise käigus muutub muu hulgas krüptovahendajaks hakkamine keerulisemaks. Näiteks tuleb valdkonnas tegutseda soovijal peagi ainuüksi litsentsimisprotsessi alustamise eest tasuda ligikaudu 20 000 eurot.
“Mina usun ainult eurodesse,” märkis Kessler. Pärast ürituse kuulajate naerupahvakat selgitas ta, et odavama tasu korral tähendaks litsentsimine finantsinspektsioonile rahalist kaotust. “Aga kui oled valmis selle summa tasuma, oled väga oodatud, Sir! Kellade ja viledega!”
Terad eraldatakse sõkaldest
Seotud lood
Finantssektor on arenenud riikides 15 aastat taandarenenud, täites oma ülesandeid majanduse eest üha kehvemini. Aitaks teadlik innovatsioon, kirjutab finantsinspektsiooni innovatsiooniüksuse juht Mari-Liis Kukk Äripäeva essees.
Tallinn ja Eesti tervikuna on finantstehnoloogia indeksis kukkunud, kuid ei saa järeldada, et sel alal tegutsemise tingimused oluliselt halvenenud oleksid, kirjutab TalTechi majandusanalüüsi ja rahanduse instituudi kaasprofessor Laivi Laidroo.
Esimesed krüptoraha fondid jõudsid USAs börsile. Eesti investor seisab keerulise olukorra ees, sest USA ETFidega kauplemine on piiratud Euroopa regulatsioonide tõttu.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.