Ekspertide strateegiad pulliturul investeerimiseks: liigume eufoorilise tsükli suunas

Tagantjärele saab öelda, et pulliturg sai alguse juba 2022. aasta oktoobris. Siis tegi USA 500 suurima börsiettevõtte aktsiad koondav indeks S&P 500 oma viimase põhja, mille järel hakkas uuesti kerkima.

Ametlikult jõudis S&P 500 indeks pulliturule 2023. aasta juunis, kui kerkis põhjast 20%. Kõigi aegade tipu tegi indeks tänavu jaanuari keskel.

Seega pidi investor, kes tahtis oma raha turule paigutada, aktsiaid soetama aina kõrgemalt tasemelt.

Ekspertide sõnul aga on strateegiaid, mida kasutades saab investor portfellis riske hajutada ega jää ilma ka aktsiaturgude tõusust, kuigi uutest tippudest ostmine paistab peletav.

Swedbanki finantsturgude vanemspetsialist Meelis Maasik ütles, et pulliturul investeerides on kõige suurem viga, mida üks investor teha saab, müüa liiga varakult –siis ei oska ta rahaga enam midagi teha.

Kes on pulliturul, see peab aktsiaid juurde ostma järjest kõrgema hinnaga. Maasik tõdes, et tipust on tõepoolest raske osta, aga ajalugu näitab, et S&P 500 veedabki 30% oma kauplemise ajast uute tippude lähedal. Trendid kestavad tema sõnul üldjuhul kauem, kui investorid suudavad olla ratsionaalsed. „Seega laske kasumitel joosta ja nautige pulliturgu, kuniks seda on,“ soovitas Maasik.

Pulliturul investeerimiseks pole Maasiku sõnul ühte kindlat mudelit, mis oleks kõige parem lahendus. Kõik sõltub investorist endast: milline on tema rahavoog, investeerimishorisont ja tema kannatus.

Parima tulemuse annab Maasiku sõnul aga see, kui investor suudab hinnata, millises faasis pulliturg on, ja teha oma investeerimisotsused sellest lähtudes. „Algfaasis tuleb olla investeeringutega agressiivsem, eufoorilises faasis aga konservatiivsem,“ selgitas Maasik.

Ekspert tõi esile, et pulliturud ei liigu üles kunagi sirgjooneliselt – teatud aja tagant esineb korrektsioone ehk 5–10% suuruseid langusi. Need on tema sõnul ideaalis need kohad, kus aktsiaid juurde osta.

Maasik usub, et oleme praegu optimismi faasis ning liigume eufoorilisema tsükli poole, mida toetab madalamate intressimäärade ja pehme maandumise usk. Kui see eufooria lõpuks saabub, on turud ülemeelikus seisundis, millele järgneb n-ö topping ehk turud jõuavad tippu, millele järgneb langus.

Investor Ivar Mägi ütles, et investoril on valida päris mitme strateegia vahel, millega portfellis riske maandada ja mitte jääda ilma ootamatust kiirest kasvust. USAs ollakse pulliturul ja AI-kiibisektoris Mägi sõnul juba suures buumis, seega võiks nüüd olla see hetk, kus oma portfell uuesti tasakaalustada.

Tallinna börsil seevastu ollakse jätkuvalt karuturul – indeksi tipp oli 2021. aasta augustis ja põhi 2022. aasta oktoobris. Viimasest põhjast pole aga indeks üle 20% kerkinud, vahepeal kogunes tõusu vaid 15%. Seega on praegu investori hinnangul hea aeg müüa just USA AI-aktsiaid ning suurendada oma Baltikumi positsiooni. „Tallinna börsil on paljud aktsiad üsna madala P/E tasemega ja päris toeka dividenditootlusega,“ leidis investor.

Mägi sõnul on USA aktsiad praegu pullituruga poolel teel, kuna jätkuvalt on makromajanduslikke probleeme. Peamine probleem on tema hinnangul krediidisektoris, kus kätte jõuavad laenude ülerullimise või aegumise tähtajad ja kerkivad aegumismüürid, millest on keeruline üle saada. Vanasti lihtsalt ja madala intressiga saadud laenud tuleb nüüd üle rullida kõrge intressiga. „See tähendab aga, et alates 2024. kuni 2026. aastani saame näha vähemalt ühel korral krediiditurgudel mingit olulist raputust,“ usub Mägi.

Eestis oleme tema hinnangul palju kvartaleid kestvas majanduslanguses, kus tuleks kasutada DCA- (dollar-cost-averaging ehk ostuhinna keskmistamine) põhist pidevat ostmist, et koguda madalama hinnaga aktsiaid ja ehitada positsioone pulliturule sisenemiseks. Seega ootab investor, et Tallinna börsil võime näha pikaajalisemat tõusutrendi, kuid USAs võib osa aktsiaid olla juba liiga kõrgel ning oodata võiks seni nõrgemate sektorite esile kerkimist. „Oluline on mitte investeerida emotsionaalselt ja FOMO-põhiselt, sest just pulliturul on vastavad emotsioonid palju intensiivsemad,“ hoiatas investor, et mullid tekivad emotsioonide tõttu.

Head näited on Mägi sõnul USA turul tehnoloogiafirma MicroStrategy, mis ostab bitcoini kokku, ja tehnoloogiafirma Super Micro Computer, mis pakub erinevaid infotalletamise ja serverilahendusi ning on kerkinud AI-aktsiatega uutesse kõrgustesse. Ta tõi esile, et need aktsiad on head näited, kuidas pulliturul kullakesed katki lähevad.

MicroStrategy kerkis 1800 dollari peale ning on langenud tagasi 1250 dollarile ehk 30% tipust. Samas alustas aktsia tõusmist 600 dollari pealt ning tagasi sellele hinnale kukkumise puhul oleks langus 66%. Super Micro Computer on tipust aga langenud 25%. „Mõlemal langust sisuliselt mõni päev, aga juba korralikud langusprotsendid,“ tõi investor näite.

Investor leiab, et kui hind peaks veel kukkuma, siis annab ta ära suure osa oma senisest tõusust ehk suur osa ostjaid on väga kiiresti vee alla sattumas. See on Mägi sõnul tüüpiline pulliturule ja selle lõpule. „Kes ainult tippe ostab, see hakkab üsna pea ka korrektsioone portfellis hoidma,“ tõdes investor.

Investor Ivar Mägi leiab, et pulliturul investeerimiseks on mitu strateegiat, mida tasuks kasutada riskide maandamiseks.

Pullituru strateegiatest tõi investor esile hajutamise ja varade paigutamise erinevatesse varaklassidesse. See töötab igas turufaasis, aga pulliturul tõusevad kõik sektorid ja seega saab raha teenida kõikjalt. „Hajutamine aitab vältida vale panuse riski, kus tehing tehakse kindlas sektoris, aga kuumaks teemaks muutub mingi muu sektor ja investor jääb suurest tootlusest ilma,“ selgitas Mägi.

Järgmise strateegiana tõi ta esile portfelli sagedasema rebalansseerimise. See aitab tema sõnul kasumeid laualt ära korjata. Rebalansseerimise puhul tuleb siis müüa tugevaid sektoreid, kus on eufooriat ja kallid valuatsioonid, ning osta nõrgemaid sektoreid, kus on hilised ärkajad ja vähem spekulatiivset raha. Võimalik on võtta kasvuettevõtetest raha välja ja paigutada dividendiettevõtetesse. Aktsiate ja võlakirjade vahel rebalansseerides saab tekitada buumi ajal rahavoo potentsiaaliga puhvrit kriisi üleelamiseks.

Pulliturul tuleb hoida fookust kasvuettevõtetel. Mägi tõi esile, et pulliturul kasvavad kõige paremini kasvuaktsiad, sest turg on oportunistlik ja intressimäärad on madalad. Kasvuaktsiad sobivad portfelli pullituru alguses, keskel ja hilises faasis, kuid viimase puhul ostes tuleb neid hoida lühiajaliselt kauplemispositsioonina ja nõrkuse korral positsioon kiiresti sulgeda.

Fookus sektoritel on samuti oluline. Igas pulliturus on sektorid, mis turgu veavad. See võib olla kinnisvara, tootmine, tehnoloogia või näiteks arenevad turud. Praegu veavad turge just USA tehnoloogiasektor ja tehisintellekti areng. „Kõige suurema ja tugevama liikumise teeb läbi peamine vedav sektor ja ülejäänud toetavad põhitrendi,“ selgitas investor.

Väärtusaktsiate peale tasuks mõelda Mägi sõnul pullituru hilisemas faasis riskide maandamiseks. Ta lisas, et need aktsiad on ülejäänud kasvuaktsiate foonil jäänud investoritel unustusse, seega on sealt võimalik leida häid aktsiaid.

Viimase põhimõttena tõi investor välja DCA strateegia ehk ostu hinna keskmistamise, mis töötab alati ja igas sektoris. Pulliturul aitab see vähendada kõrge hinnaga ostetavate aktsiate kogust. Samal ajal on investor aga pidevalt investeeritud ning kui koos rebalansseerimisega kasutada, siis läheb raha pidevalt üha soodsamatesse aktsiatesse.

Luminori privaatpanganduse varahalduri Kalle Kose sõnul sõltub pulliturul investeerimine igast investorist endast, kuid ta tõi välja, et pulliturul võiks aktiivne investor võtta rohkem riske. Passiivsel investoril on parim lahendus järjepidev positsioonide soetamine olenemata turu faasist. Paha ei teeks ka karuturu ohu ilmnemisel pöörata täiendavat tähelepanu portfelli hajutatusele.

Kose tõdes samuti, et tehingute tegemine uutes tippudes on psühholoogiliselt raskem ja sageli kaasneb ralliga kaasa jooksmisel lisarisk, et sentimendi pöördudes järgneb suurem korrektsioon. Uutest tippudest ostmine või mitte ostmine peaks alati olema kaalutletud otsus, mis on vähe mõjutatud tootlusest ilmajäämise kartusest.

„Üldiselt ei peaks uusi tippe kartma, kui fundamentaalne taust on jätkuvalt soosiv, küll aga tasuks olla ettevaatlikum, kui uute tippude seeria on lühikese perioodi jooksul juba pikale venimas,“ soovitas Kose. Sellises olukorras aitavad ülemäärast riskide võtmist vältida varasem kogemus, varem paika pandud tegevusplaani või strateegia järgmine ja üldine distsipliin. Kose lisas, et paljude investorite jaoks ongi just psühholoogilise poole talitsemine üks suurimatest väljakutsetest.

Kõige suurem viga, mida investor aga teha saab, on liigse riski võtmine. Väga kiire turu tõusufaasis kiputakse sageli patustama üksikettevõtete riskiga, mille peamiseks põhjustajaks on ilma jäämise hirm. Ta lisas, et tänases olukorras, kui investor näeb, et Nvidia aktsia on aasta algusest alates enam kui 80% tõusnud, võib kasvav hasart tekitada soovi üha suuremat osa portfellist kiibitootja või ka mõne muu staaraktsia positsiooni paigutada.

Kose aga hoiatas, et isegi juhul kui praeguste staaraktsiate fundamentaalses taustas muutusi ei ole, võib peagi vältimatult saabuv üldine korrektsioon aktsiat oluliselt enam raputada kui laiapõhjalisi turuindekseid. Seega, kui kiiret tõusu tegevate aktsiate osakaal portfellis on liiga suur, kombineerub turgude üldise korrektsiooni korral tururisk liigse üksikettevõtte riskiga ja tulemuseks on portfelli väärtuse suur langus. Lisaks tasub eksperdi hinnangul jälgida hoolega ettevõtte fundamentaale, sest kui halvenevad fundamentaalid jäävad märkamata, siis võib kasvuootustega aktsiatest saada portfelli kasvu pidur.

Vigade vältimiseks peaks investor aga omama plaani või strateegiat, millele ka keerulisel ajal truuks jääda. Kose sõnul tasub küll aeg-ajalt strateegia üle vaadata ja kohendada, kuid väga tähtis on lisaks plaani omamisele ka suutlikkus seda järgida. „Liiga kergekäeliselt turgude volatiilsuse tõttu algsest plaanist taandumine on paljude ebaõnnestumiste peapõhjus,“ avaldas Kose.

Luminori privaatpanganduse varahalduri sõnul näitavad praegused märgid, et USA suudab vägagi harvaesineva juhtumina kiire intressitõstmistsükli järel vältida majanduslangust. Ta lisas, et kui inflatsiooni alanemine ning rahapoliitika leevendamine kulgevad enam-vähem oodatut tempos, siis on põhjust oodata pullituru jätkumist.

Samas tuleb arvesse võtta, et oleme ajajärgus, kus varasemate ajalooliste andmete põhjal on vägagi keeruline prognoose teha. Kose sõnul seda peamiselt selle pärast, et mitu faktorit on tänases tsüklis sellised, mida varem ei ole eksisteerinud. Seetõttu on ka praeguste andmete pealt pika pullituru prognoosimine riskantne tegevus.

Kose sõnul on selge see, et oleme klassikalises noore pullituru olukorras, mis üldjuhul saabub majanduslangusest väljumise toel. Samas USA makrotsüklil on mitu hilisemale faasile iseloomulikku joont, mistõttu võib eeldada, et pullituru eluiga võid seekord olla lühem. Teisalt lisas Kose, et võimalikuks pärituuleks on tehisintellekti mõju, mis omakorda võib majanduskasvu pikema perioodi jooksul toetada.