Kinnisvarainvestor: üürnikuga läks peaaegu kakluseks

Saate esimeses osas rääkisid Semiskar ja Liblik, kuidas kinnisvara tootlus on hakanud taastuma, sh üüritootlus, mis jõuab Tallinnas kohati juba 5-6 protsendini. Suure tootluspotentsiaaliga kohta aga välja ei toodud. “Kui välja öelda koht, mis on alahinnatud, on sellega juba hiljaks jäädud,” nentis Semiskar.

Lahati ka probleeme, mis investoritele turul võivad otsa vaadata. Üheks takistuseks võivad olla liialt optimistlikud kodumüüjad, kes soodustust teha ei taha, märkis Semiskar. Ta jagas enda kogemust järgmise investeeringu ostmisel, kus müüjad hindavad pindade väärtust liialt kõrgeks.

Küsimuse alla sattus ka Viljar Araka eelmise nädala arvamuslugu, kus Efteni Real Estate’i tegevjuht väitis, et “institutsionaalne investor on täna kartlik, mis loob jaeinvestorile parema võimaluse kui kunagi varem”. “Viljar on tark mees,” ütles Liblik. “Kui Viljar on seda juba öelnud, siis ega meil midagi targemat pole lisada,” lisas Semiskar.

Saate teises pooles avati pikemalt üürituru nüansse. Semiskari sõnul võivad investorile kui üürileandjale muret tekitada ka nn šoppajad, kes käivad kortereid vaatamas, ilma et oleks plaanis neid üürida. Selline asi juhtub aga pigem Tallinnas. “Väiksemates kohtades, kus valikut nii palju ei ole, selliseid inimesed puuduvad,” kostis Semiskar.

Lisaks räägiti, mida otsivad üürnikud. Kui paar aastat tagasi vaatasid üürnikud üürikorteri otsimisel rohkem kommunaale, siis nüüdseks on seda vähemaks jäänud, märkis Liblik. Samuti ei ole Libliku kogemuste põhjal üürikorterites enam suurt nõudlust ahjude järele – see on asendunud ühe teise kodumasinaga.

Saates jagati ka oma värvikaid kogemusi üürnikega. “Ühega oleks peaaegu kakluseks läinud,” sõnas Liblik. Semiskar aga jagas kogemust potentsiaalse üürnikuga, kes poole aasta üüri tahtis ette maksta.

Samuti sattus arutluse alla, kas investoritel on praeguste intressimäärade keskkonnas jätkusuutlik osta Eestis kinnisvara üürile andmise eesmärgiga – vastus oli kindel jaa!