Häirenuputeenus päästab – seitse aastat üle Eesti

Häirenupp on kõige lihtsam abivahend. Üldjuhul on selle kasutaja eakas või liikumispuudega inimene, kes kannab kodus ja kodu lähistel viibides randmel või kaelas veekindlat kellataolist häirenuppu. Õnnetuse korral – olgu see kukkumine, terviserike või kasvõi tulekahju – vajutab hätta sattunu punast nuppu. Seejärel helistab spetsiaalne käed-vaba hoolekandetelefon, mis on paigutatud inimese koju, Medi kõnekeskuse operaatorile. Temaga selgitatakse välja, missugust abi läheb vaja. Operaator saadab vajadusel kohale hoolealuse usaldusisiku: kas lähisugulase, naabri, sotsiaaltöötaja, kriitilisemal juhul ka kiirabi või päästeameti. Häirenupu eesmärk ja suurim kasu ongi kohene teavitamine abivajadusest ning välise abi kiire saabumine. Paljudel juhtudel ongi abi saamise kiirus kriitiline, et kahandada õnnetusest tekkida võivaid tagajärgi. Medi on aastatega lahendanud üle sadu juhtumeid, kus ilma häirenuputa oleks hädasolija jäänud mitmeid tunde või lausa ööpäevi oma kodus abita. Häirenupuga saabub abi tavaliselt vähem kui tunniga, kuid ilma võib abi ootama jäädagi.

Moodsal häirenupul on lisaks nupu vajutamise võimalusele ka kukkumisanduri funktsioon. Kukkumisandur algatab tugeva põrutuse korral häirekõne automaatselt juhul, kui inimene pärast kukkumist enam ei liiguta. Nii saab info võimalikust õnnetusest hoolealuse abilistele edastatud kasvõi meelemärkuse kaotusega lõppenud kukkumise järel.

Võrreldes populaarse mobiiltelefoniga on häirenupul märkimisväärseid eeliseid. Häirenupp on alati randmel, samas kui telefon kipub eakal kodus ikka kindlas kohas paiknema. Häirenupp on täiesti veekindel, sellega võib ka duši all käia, kus on libe ja kukkumisoht veelgi suurem. Samuti ei saa häirenupp vajalikul hetkel tühjaks, sest patarei kestab aastaid. Medil on seitsme aasta jooksul korduvalt ette tulnud olukordi, kus mobiil on küll inimesel olemas, ent ta ei suuda seda ohuolukorras käsitleda. Häirenupul on vaja vaid üht nuppu vajutada või teeb sellegi ära kukkumisandur. Häirenupu vajutus on palju lihtsam ja mugavam kui telefoni käsitlemine, eriti ärevas ohuolukorras, kus isegi noortel ei tule numbrid meelde.

Häirenuppu kasutatakse Eestiski üha sagedamini ohtlikes tootmistes, laborites, taastusraviasutustes ja mujal, kus üksinda viibiv isik (töö)õnnetuse tagajärjel ootamatult abi vajada võib. Aeg-ajalt vajavad häirenuppu ka nooremad ja üldjuhul terved inimesed, näiteks operatsioonist taastumise järel, kui kukkumisoht on suurem või kui üksi kodus olles võib tekkida haigushoog. Mõttekam on ootamatusteks valmis olla, kui pärast kahetseda ja pikaajalise tervisekahjustusega riskida. Häirenupp on justkui kindlustuse eest.

Medi häirenupulahendusega saab ühendada spetsiaalse suitsuanduri, mis on kodudes niikuinii kohustuslik. Kui tavapärane suitsuandur piiksub vaid lokaalselt, siis hoolekandetelefoniga seotud suitsuandur päästab automaatselt häirekõne valla ja Medi abikeskuse operaator kutsub vajadusel päästeameti välja. Seda kasutavad nii üksikutes metsataludes kui ka suurlinna korterites elavad inimesed, sest õnnetus võib tabada igaüht ja ka kortermajas ei oska naabrid alati hädajuhtu kahtlustada. Medi häire­nuputeenusega on abi ühe nupuvajutuse või suitsuanduri automaatse häirekõne kaugusel.

Seitsme aasta jooksul on Medi häire­nuputeenuse abil erinevaid muresid lahendatud ja abi koju saadetud enam kui 660 korral, sealhulgas üle mitmekümne kiirabi ja isegi üks politsei väljakutse. Teadaolevalt on 33 korral häirenupp aidanud hoolealuse elu päästa, mille üle on õnnelikud nii hoolealused, lähedased kui ka väärt teenusepakkuja töötajad.

Teine, paljudele noorematelegi vajalik ja meil uudne abivahend on automaatne ravimidosaator, mis on olnud Soomes, Rootsis ja mujalgi pea 30 aastat kasutusel. Hõlpsalt käsitletaval seadmel on 28 eraldi ravimi­lahtrit, kuhu hooldaja või lähedane ravimid valmis paneb. Täpselt määratud kellaaegadel annab ravimidosaator meloodia ja punase tulukese vilkumisega märku, et on aeg tablett võtta. Ravimidosaator tagab, et unustama kippuv inimene õigel ajal just õige ravimi manustab. Lihtne lahendus välistab valede ravimite võtmise ja võimaliku üledoseerimise. Paljude haiguste puhul on ravimi õigel ajal võtmine ju erakordselt oluline, hoides ära traagilised tagajärjed ja elukvaliteeti kahjustavad tüsistused.

Unustama kippuvatel inimestel aitab oma kodus turvaliselt elada ja sooja toitu valmistada elektriline pliidivalvur. Lahendus sobib kõikidele elektripliitidele ja hoiab ära kõrbema läinud toidust tekkida võiva tulekahju ning ohu varale ja eludele. Pliidivalvur mõõdab nii temperatuuri pliidi kohal kui ka sisse lülitamise lubatud aega ning lülitab pliidi välja enne, kui võimalik süttimisoht üldse tekib. Pliidivalvur on väga suureks abiks nii ühisköökides kui ka sotsiaalkorterites ja -majades, kuid ka üksinda elavatele eakatele, kes kipuvad toitu sagedamini pliidile unustama.

Kui hajameelne eakas või dementne isik peaks uitama minema, aitab tema asukohta tuvastada väike ja ülilihtne asukoha­tuvastaja Yepzon. Lähedane või hooldaja saab oma nutitelefonist alati vaadata, kus inimene asub. Samuti saab tellida automaatse teavituse, kui inimene hakkab liikuma või jääb pikemaks ajaks liikumatuks. Nii teab vajadusel huvi tunda, kas kõik on korras.

Medi häirenuputeenus, automaatne ravimidosaator, elektriline pliidivalvur ja kaduma läinud eaka asukoha tuvastamise lahendused tagavad eakale lähedasele tema enda kodus ja kaugemalgi suurema turvatunde ja kõigile hoolivatele lähedastele meelerahu.

Lisainfot saab Medi nõuandeliinil 661 8181, e-postiga [email protected] ja kodulehel www.medi.ee

Vajadusel suheldaks linna või valla sotsiaalosakonnaga, et teha koostöös omavalitsusega vajalikud abivahendid kättesaadavaks. Turvatunne ja hingerahu ei ole privileeg, vaid inimõigus – igaüks peab tundma end oma kodus kindlalt ja saama kauem iseseisvalt hakkama.