Advokaat: mis on need põhjused, miks riik võib teie kontorisse tungida?

Sõltuvalt ärivaldkonnast, kaasuse sisust ja menetluse liigist võivad riigi menetluse esindajaks olla andmekaitse- või finantsinspektsioon, rahapesu andmebüroo, konkurentsi-, tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve, maksu- ja tolli-, politsei-ja piirivalveamet, keskkonnainspektsioon, keskkriminaalpolitsei, kaitsepolitseiamet jt.

Kokkupuude riigiga võib tekkida näiteks valduse läbivaatuse või läbiotsimise raames. Neist toimingutest ei teavitata äriühingut reeglina ette, sest üllatusmomendil on tõendite kogumisel tähtis roll. Eelnev ei pruugi alati tähendada, et näiteks läbiotsimine äriühingu kontoris viitab alati mõne etteheidetava teo toimepanemisele näiteks juhtivtöötaja poolt. Tegemist võib olla ka lihtsalt tõendite kogumisega ning otsitavad tõendid ehk dokumendid asuvad selles kontoris. Menetlustoiminguid nii haldus kui ka süüteomenetluses tuleb alati viia läbi seaduses sätestatud nõudeid järgides, sõltumata sellest, kas äriühingule endale heidetakse midagi ette või mitte. Pea meeles, et menetleja võib tegutseda näiteks süüteomenetluses üksnes läbiotsimismääruses sätestatud piirides.

Kui isikud teavad oma õigusi ja kohustusi ning on valmis eriolukordadeks, kulgeb ka menetlustoiming arusaamatusteta.

Esimesena võtab menetlejad reeglina vastu vastuvõtulauas töötaja. Teda tuleb enne instrueerida, et menetleja saabudes teavitaks ta kohe kas ettevõtte juhti, juristi või teist töötajat, kellel on oskus selliste oludega tegelemiseks.

Tee kohe kindlaks, mis asutuse mitu ametnikku saabus, mis on nende eesmärk ning millisel seaduslikul alusel soovitakse toimingut läbi viia. Soovitatav on kohe teavitada ka ettevõtte välist advokaati ning paluda teda toimingul osalema.

Süüteomenetluse puhul tuleb kontrollida läbiotsimismääruse olemasolu ja alust ning tagada, et ametnike tegevus vastab määruses toodule.

Kui otsitakse määruse järgi läbi üksnes kabinetti nr X, puudub alus teiste ruumide läbiotsimiseks. Ka tuleb kontrollida, et menetleja võtab kaasa vaid määruses toodud ajavahemiku dokumente.

Põhiseaduses kehtivast enese mittesüüstamise privileegist tulenevalt puudub süüteomenetluses aktiivse kaasaaitamise kohustus (puudutab paroolide või kohapealse info jagamist). Kui isikul on õigus tutvuda menetlusdokumendiga (nt läbiotsimismäärus), võimaldatakse talle teha sellest väljakirjutusi ja saada tasu eest koopia. Läbiotsimise korral tuleb menetlejal vormistada protokoll.

Enne protokolli allkirjastamist loe see rahulikult läbi ning vigade korral palu paranduste tegemist. Protokolli lahtrisse “Märkused protokolli kohta” on võimalik kanda etteheiteid menetleja tegevuse kohta. Ilma märkusteta on hiljem menetleja rikkumisi keeruline tõendada.