Reedel reageerisid nafta hinnad Saudi Araabia kuninga surmale tõusuga, kuid see ei pruugi tähendada nagu hakkaks musta kulla hind kerkima.

- Investor Toomas Foto: Anti Veermaa
Saudi Araabia kuninga Abdullah bin Abdulaziz'i surm tõstis maailmaturul naftahindu 3 protsenti, kuna investorid reageerisid võimalikkusele, et tema järglane võib tootmist naftaturul piirama hakata. OPECi tippkohtumisel novembris otsustas kartell, eesotsas Saudi Araabiaga, nafta tootmist mitte piirata ning see on kukutanud nafta hinna mitme aasta madalaima tasemeni.
91 aastaselt surnud bin Abdulazizi troonipärijaks sai 79-aastane poolvend ja varasem kroonprints Salman bin Abdulaziz, kellelt analüütikud nafta tootmise piiramist ei oota. Saudi Araabia toodab praegu 9,5 miljonit barrelit naftat päevas ning annab sellega umbes kümnendiku kogu maailma vajadusest.
„Saudi võim on juba võtnud vastu raske otsuse elada madalamate nafta hindadega,“ ütles Bloombergile Londoni konsultatsioonifirma Arabia Monitor peaökonomist Florence Eid-Oakden. Londonis tõusis Brent toornafta hind 49,8 dollarini ning West Texas Intermediate 47,76 dollarini.
Olen ka ise jälginud seda, mis viimasel poolaastal on naftahindadega toimunud ja pean tõdema, et sellist langust poleks ma küll osanud arvata. Mäletan, kui nafta hind oli üle 100 dollari ja langes siis mõne nädalaga 80 dollarile. Tol hetkel tundus nagu ostukoht olevat, siis nafta oli enne seda püsinud juba pikemat aega kas 100 dollaril või isegi üle selle.
Mis aga pärast seda juhtus, ei osanud tõenäoliselt ükski naftainvestor ette näha. Kõigepealt hakkasid laekuma teated, et naftaturul on ülepakkumine. See survestasid hindasid järsult langema. Siis lootsid naftainvestorid, et OPEC teeb olukorra paremaks, kuna tootjatele peaks ju meeldima kõrged naftahinnad.
Näiteks Venezuela majandus on praeguste hindade juures käpuli ning Venezuela president Nicolas Maduro reisib ühest OPECi riigist teise ja palub toetust naftahindade tõusuks. Samas otsustas OPEC novembri tippkohtumisel tootmist mitte vähendada ja see surus nafta hinnad kuue aasta madalaima tasemeni.
Samas olen seda meelt, et naftale ei paista tõusu veel niipea, kuna OPECi otsus seda ei toeta. Näiteks ütles hiljuti Saudi Araabia üks asjapulk, et kuningriik võiks alla 40 dollariliste naftahindadega jätkata kuni 8 aastat. Venemaa ei suudaks selliste hindadega vastu pidada 8 kuudki, rääkimata Venezuelast.
Segadus on naftaturul praegu suur, kuid mingis mõttes võib see luua võimaluse hakata ehitama endale positsioone. Sest, kui palju nafta ikka kukkuda saab ja tõenäoliselt pole ma ainuke, kes nii arvab.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.