Õõvastavad sündmused Pariisis viisid mu mõtted tõenäosusteooriale ja Wall Streeti Nietzscheks nimetatud Nassim Nicholas Talebile.
- Investoril maksab terrorirünnakute mõju hindamisel säilitada külm pea ja toetuda faktidele. Foto: EPA
Just Talebi teostega tutvumine pakub minu hinnangul investorile
Prantsusmaal toimunud koleduste mõtestamisel küllaga väärt mõtteainet. Kõigepealt aga sellest, kes ta selline üldse on.
Mainekad majandusväljaanded üle kogu maailma on viidanud Talebile kui viimase sajandi ühele säravaimale tippintellektuaalile. Ja põhjusega. Nii 1987. kui 2007. aasta börsikrahhis Wall Streetil suuri summasid teeninud doktorikraadiga kaupleja on üks neist vähestest autoritest, kes pole rikkaks saanud üksnes bestsellerite avaldamisega, vaid aastakümneid reaalselt turgudel madistades.
Tasub teada
Valik Nassim Nicholas Talebi teoseid:
Fooled by Randomness: The Hidden Role of Chance in Life and in the Markets. (2001).
The Black Swan: The Impact of the Highly Improbable. (2007).
The Bed of Procrustes: Philosophical and Practical Aphorisms. (2010).
Antifragile: Things That Gain from Disorder. (2012).
Raamatuid on saatnud müügiedu
Tõe huvides olgu öeldud, et ka kirjanikuna ei tule tal kehvade müügitulemuste pärast silmi peita – tema tuntumaid teoseid „Fooled by Randomness“ („Juhuse narrid“) ja „The Black Swan“ („Must luik“) on tõlgitud üle kogu maailma ja tiraažid ulatuvad miljonitesse.
Mõlemas eelviidatud teoses tegeleb autor põhjalikult tõenäosuslikkusega – esimesel puhul on raskuskese sellel, kuivõrd suur on juhuse roll meie elus, ning ta näitab, kui kaitsetud oleme tegelikult meist mittesõltuvate tegurite ees.
„Must luik“ käsitleb aga põhjalikult samanimelist fenomeni. Tegemist on üüratu negatiivse või positiivse mõjuga sündmusega, mida keegi ette ei näinud ning mille toimumise tõenäosus on imepisike. Fenomeni iseloomustab ka paradoks, et pärast sündmuse toimumist leidub vähe neid, kes seda enda sõnul ette ei näinud. Just nõnda nagu suur hulk inimesi väidab tagantjärele, et nägi ette 2007. aasta finantskriisi või 11. septembri terrorirünnakuid. Inimeste mälu ja isiklik ajalookäsitlus on valikuline ja petlik.
Toetu faktidele
Kuigi on võimalik ehitada üles optsioonistrateegiaid, mis aitavad lõigata kasu kõikvõimalikest suurtest krahhidest, mis paratamatult aeg-ajalt finantsturge raputavad, siis minu puhul tähendaks see kogu senise strateegia ümbertegemist ning sukeldumist tuletistehingute ning finantsmatemaatika maailma. Et selleks pole mul aega ega tahtmist, aitab ennustamatute tragöödiate vastu kõige paremini ajaproovile vastu pannud taktika – hajutamine ning emotsioonide talitsemine.
Talebi teoseid soovitan aga kahtlemata kõigil investoritel lugeda, sest sealt koorub ilusasti välja edu võti: tuleb osata vahet teha sensatsioonilisel ja empiirilisel, vältida tühja teoretiseerimist nagu katku ja avada uks üksnes faktidele. Nii ka Pariisi sündmuste puhul.
„Mustas luiges“ toob autor igapäevaelust briljantse näite selle kohta, kuidas inimesed end erinevate väljamõeldud narratiividega lollitada armastavad. Toetudes põhjalikule uuringule, viitab ta sellele, et „rahvuslik identiteet“ võib pakkuda küll vahvat materjali filmitööstusele ja aidata riigipäid sõjategevuse mahitamisel, ent empiiriliselt on rahvus pigem fiktsioon.
Samal ajal leidub endiselt neid, kes usuvad tõsimeeli brittide temperamenti või eestlaste töökusesse. Päriselus aitab inimeste käitumist rahvusest oluliselt paremini ennustada inimese sugu, sotsiaalne klass ja amet. Kogenud investor end rahvapärimustel lollitada ei lase.
Seotud lood
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.