Buum põhjanaabrite metsaäris

Buum paistab ka Põhjala suurte metsanduskontsernide aktsiatest, mis on aasta algusest rallinud Helsingi börsi indeksist kiiremini. Stora Enso aktsia on tõusnud 37%, Metsä Boardi aktsia ligi 40% ning UPM Kymmene aktsia ligi 24%.

Eriti hästi on oma investeeringute ajastamine õnnestunud Soome Metsä Boardil ja Rootsi SCA-l, mille uued suured tselluloosi tootmisvõimsused on tootmisjärku jõudnud just ajal, mil tselluloosi hind maailmaturul rekordeid lööb.

Mets on innovatsioonimootor

Nõudlust veab kasvav vajadus pakkematerjalide ja hügieenitoodete järele, milleks just Põhjalas okaspuust toodetud tselluloos hästi sobib. Ning kuna Hiina on maailmaturul selle nõudluse vedaja, on see Põhjalasse toonud ka Hiina investorite huvi ja raha. Oma investeeringutele lisaks.

Rohelisest kullast on ühtlasi saanud Soomes ja Rootsis oluline innovatsiooni vedaja alternatiivide otsinguil fossiilsele toormele. Metsä Board näeb suurt potentsiaali puidupõhisel tekstiilil ja plaanib näidistehast, Stora Enso on panustanud pakenditele ja otsib biopõhiseid alternatiive plastikule.

Neist kõigist võib julgelt arvata, et need on tuleviku majanduskasvu alad. Just äsja avati Rootsis Euroopa suurim puidukiu põhine biokomposiitide tehas. Seljad on kokku pandud ülikoolide ja start-up firmadega. Põnevaid uudiseid tuleb nagu Vändrast saelaudu. Ja siis vaatad õhtustest AK uudistest, et tselluloositehas ajab haisu ja sellist asja pole Eestis vaja.

Mina investeerima ei tormaks

Metsatööstuse aktsiatesse investeerimiseks ei ole praegune tsükli hari ilmselt parim aeg, pigem võetakse kasumit. P/E tasemed on kõrged ja dividendiaktsia jaoks on tootlus madal – nii 2-3% kandis. Kui analüüsimaja Inderes hiljuti Metsa Boardi aktsiat analüüsis, siis leiti, et kõik hea on aktsia hinda juba sisse arvestatud.

Kui vaadata riske, siis üks tõsisemaid tundub praegu olevat kaubandussõja risk. Nädalavahetusel toimunud G7 liidrite kohtumine tõi hulga halbu uudiseid koos USA presidendi uue ähvardusega, et terase- ja alumiiniumi järel võivad tollid tulla ka autodele. Ja seda me ka veel ei tea, kui tõsiseks võivad euroala jaoks muutuda arengud Itaalias. Kõik see kokku võib maailmamajanduse väljavaated jälle metsa poole kiskuda ja ka selle ekspordist sõltuva sektori löögi alla seada.

Aga isegi kui metsandussektori aktsiatesse praegu investeerida ei kannata, tasub minu arvates tootmisvõimsustesse investeerimist küll kaaluda, kui see läheks suure innovatsioonipotentsiaali ja lisaväärtusega harudesse. Linnastumine, elanikkonna vananemine ja fossiilsele toormele uute materjalide näol alternatiivide otsimine on pikema vinnaga trendid kui majandus- ja valimistsüklid.