Küsimuste turmtuli: Enefit Greeni juhid saja investori piiramisrõngas

Kõige lihtsam ja praktilisem kogemus tekkis minul asjaolust, et kui varem olin minagi erinevaid Enefiti aruandeid, tulemusi ja muid börsiteateid lugenud 2D-kujul, siis nüüd muutus ettevõte minu jaoks pigem 3D-mõõtmeliseks, numbrite taha tekkis kontekst.

Emotsioonid ja kehakeel on tihtipeale need faktorid, mis räägivad pareminigi kui numbrid. Kohaletulnud 80 inimesest tõstis investoriks olemise küsimuse peale käe peaaegu kogu saal – ilmekas näide Enefiti suurest aktsionäride arvust.

Kohale oli tulnud neli tippjuhti, kes rivistusid klubiliste, oih, tegelikult hoopis aktsionäride ette ning ilma vähimagi kõhkluseta vastasid küsimustele tund aega jutti. Hiljem tunnistas üks juhtkonna liige mulle sosinal, et selliseid sisulisi ja professionaalseid küsimusi ei osanud nad oodatagi. Asjaolu, et Enefit Greeni juhtkond ei jooksnud sellise õhtuse klubilise ürituse puhul n-ö lati alt läbi, tekitas mulle kindlustunde, et olen investorina väärtustatud.

Kuigi majandusaasta aruanne on täis tavaliselt kuhjade viisi erinevaid majanduslikke numbreid, siis paljud investorid ei taha või ei oska nendes orienteeruda. Kui aga näed ikka oma silmaga, kui suure kraanaga tegelikult tuulik püsti pannakse või kui suur peaks olema tuulikualune vundament, siis annab see hoopis teise mõõtme ka kasumiaruande numbritele.

Täna on Eestis kõige võimsamad tuulikud 3megavatise võimsusega ning nende tuulikute laba tipu kõrgus on 150 meetrit. Leedus ehitatavas tuulepargis on 5,5megavatiste tuulikute tipu kõrgus juba 200 meetrit. See tähendab aga seda, et kõrgemal on rohkem ja stabiilsemalt tuult, rootorid on suuremad ning see nn purjepind, kus seda tuult kokku puhutakse, annab rohkem toodangut ja on kasulikum ka investorile.

Alla viie tuulikuga parki ei tasu ehitada ning ümber lükati ka arusaam, et tuult saab rohkelt ainult ranna äärest. Nimelt on praegu kõrgeimad püstitatavad tuulikud suisa 270meetrised ning mis viga neid siis ka maismaal asuvate kõrgemate küngaste pealt tuult koguma panna.

Kui tuuliku enda saab üles ehitada nädalaga, siis ettevalmistustööd enne seda võivad kohati olla hoomamatud. Ainuüksi Soomes asuva tuulepargi ühe 230meetrise tuuliku jaoks peab tegema 2000tonnise vundamendi, mille läbimõõt küündib 28 meetri juurde, eelnevale projekteerimistöödele kuuluvast ajast rääkimata.

Kõige väiksema CO₂ jalajäljega on maismaa- ja meretuul, neile järgneb tuumaenergia ja kõige lõpus on kõik söejaamad. Tuulikute CO₂ jalajäljeks on mõõdetud 4,5 gr ühe kWh kohta, põlevkivil on seda 1000 gr ühe kWh kohta. Meretuulikutega tuulepark hoiab kokku kuue kuuga kogu tema valmistamiseks kulunud CO₂.

Ambitsioonika plaanina on Enefiti presentatsioonides näha olnud soovi aastaks 2026 neli korda suuremaks kasvada ja mitu taastuvenergia parki ehitada.

Enefiti arendustegevusi pärsivad aga näiteks dilemmad just keskkonna temaatikaga seonduvalt. Nimelt tulebki uute taastuvenergiaparkide ehitamisel kõne alla kompromisside tegemine keskkonnaga nii kohalikul kui ka globaalsemal tasandil, samuti takistab megaarendusi piirangud tuulikute kõrgusele. Lisaks muidugi asjaolu, et liitumised taastuvenergiavõrkudega on piiratud ning uute kaablite ehitamine väga kapitalimahukas tegevus ning kaasnev seadusandlik tegevus pigem flegmaatiline.

Üldtuntud fakt on see, et Eesti Energia omab 77,7% Enefit Greenist. Samas peavad kõik Enefiti ja Eesti Energia vahel tehtavad tehingud saama heakskiidu kolmeliikmeliselt sõltumatult auditikomiteelt. Just sellise komitee tegevusega seistakse väikeaktsionäride huvide eest, sest nii tagatakse konkurentsitingimustele vastavad kokkulepped.

Kui päevakorda tuleks investeeringuteks raha saamine ja kui kaalukausil oleks kas laen või uus rahakaasamine, siis Enefitil on kindel arusaam, et laenurahaga saaksid nad odavamalt oma ambitsioone ellu viia ning finantsjuhi väljaöelduna „väärikat omakapitali tootlust“ pakkuda. Tegelikult räägiti ka palju reaalsetest investeeringute rahastamise peennüanssidest, see info aga jääb hetkel varju osalenute mälusoppidesse.

Me kõik tahaks rohkem Enefit Greeni edu trendiharjal sõita, kuid seda ma kahjuks teada ei saanudki, millal võiks koita see päev, mil Eesti Energia veel portsu oma osalust turule paiskab.

Ah, et miks ei võiks siis hajutamise mõttes portfelli leedukate Ignitist võtta? Tegelikult tegutsevad mõlemad küll energiasektoris, kuid Ignitise puhul saab võrdlusena kõne alla võtta pigem Eesti Energia suguse äri.

Ignitisel on suurem osa ärist seotud võrkudega ehk tegemist on reguleeritud kapitaliga ning sellel on tegelikult piiratud tootlus. Plaan kasvada sarnaneb Enefitiga, ambitsioon ja võimekus taastuvenergia arendamiseks samal turul on mõlemal olemas ning konkurentsieeliseks saab Enefiti puhul pidada üle 20aastast valdkonnakogemust, oma turgude tundmist ning tugevat tiimi.

Lisaks ei saa ära unustada asjaolu, et Ignitise puhul lisandub kohe investeeringule õigusloomest tulenev risk – ei saa kunagi kindel olla, millal Leedu poliitikud kätte võtavad ja nii olulises valdkonnas nagu energeetika midagi seadusandluses muuta võivad. Kõik muutused ei pruugi olla kooskõlas minu kui investorite huvidega ning seetõttu olengi Enefit Greeni investor.

Kuigi võib-olla nii mõnigi Ignitise suhtarv peibutab mind tema aktsiate poole piiluma, siis eestlasena tunnen ennast ikkagi kindlamini kodumaa valitsust usaldades ja seetõttu ei hakka Enefiti positsiooni Ignitise vastu välja vahetama. Samas ei välista see Ignitise positsiooni lisamist.

Minul portfellist kuulub Enefi Greenile 1,1% ehk 1262 aktsiat sain kätte IPO käigus. Enefit Green on ka ainuke kodukamara börsiettevõte, kellel on sel aastal ette näidata aktsia hinna tõus, hetkel on see 4,1%. Tallinna börs on sel ajal langenud üle 13%. Ettevõtte enda sõnul on nad koos dividendidega pakkunud IPOs osalenud investoritele 7,8% tootlust.

Investorina vaatan ma eelkõige pikaajalist perspektiivi ning soovin jätkuvalt olla osanik taastuvenergia ettevõttes ajal, mil kogu maailm teeb jõupingutusi roheliseks muutumisel. Mulle meeldib endiselt, et saan ettevõttes toimuvaga kursis olla kas siis otsesest allikast või käies lihtsalt tuulikuid mere ääres imetlemas.