Mu portfellis võib olla teistest tormikindlam tehnoloogiaaktsia

Tõsi ta on – sellised mõtted on mu peas mõlkunud. Sain kevadel Alexander Elderilt noomida, et Adobe’iga kasumit sisse ei võtnud ja sest ajast peale on mu meelerahu häiritud. Olen proovinud hoidmisele õigustusi leida, rääkides kasumlikkusest, heast finantspositsioonist ja pikast perspektiivist, kuid Adobe on otsekui minu kiusamiseks muudkui edasi taandunud.

Kõige hullema põõna pani Adobe aktsia hinnale septembris, kui teatas väikefirma Figma ostust 20 miljardi dollariga. Figma tarkvara võimaldab digitaalse sisu loojatel omavahel pilves koostööd teha. Adobe'i poolt vaadates on Figma aga konkurent, kelle uste sulgemine tuleks emafirma ärile ainult kasuks.

Financial Times tõi tabava võrdluse “Simpsonite” 1990ndate lõpu episoodist, kus Homer Simpson asutas interneti idufirma nimega Compu-Global-Hyper-Mega-Net. Sedamaid ilmus välja Bill Gates kahe käsilasega. Gates teatas, et ehkki ta ei saa aru, mida ettevõte teeb, oleks parem, kui ta seda ei teeks. Niisiis ostis ta Homeri firma ära ja tema käsilased lõhkusid hoobilt kõik asjad Homeri laual.

Seesama võte – osta firma, et see siis kinni panna, et ta midagi ei teeks – on tehnoloogiasektoris väga levinud. Ühe uuringu kohaselt ostis tehnoloogiasektori suur viisik 2015. ja 2016. aastal kokku 175 idufirmat. Neist enamik lammutati osadeks, nende toodete mõnda osa kasutati mõne oma toote parendamiseks ja seejärel pandi ettevõtted kinni.

Adobe’i puhul on võrdlus kohane, sest Figma võistleb Adobe XD paketiga. Jah, neil toodetel on erinevusi, kuid Figma on selgelt hõivanud Adobe'i turgu. Veel enam, Figma proovi-enne-kui-kasutad-mudel ja tasuta versioon üksikutele kasutajatele on meelitanud seda kasutama Microsofti insenerid. Koguni sel määral, et Microsofti ennast peeti kindlaks Figma ostjaks.

Nii lõi Adobe oma ostuga korraga kaks kärbest surnuks. Esiteks sai ta lahti konkurendist ning teiseks võib ta Microsofti ja teised vahepeal Figmat kasutama hakanud suurkliendid oma rüppe tagasi meelitada. Seda tõdenud Mirabaud’ analüütik Neil Campling lisas veel, et: “Parem on osta kui ehitada ning lahti saada häirijast enne, kui oled tõsiselt häiritud.”

Kuid küsimus, mis tekkis Camplingul ja teistelgi, on see, et kas selleks oli ikka 20 miljardi dollarist rahapakki vaja? Kas poleks noid tüütuid kärbseid võinud maha lüüa ka õhema rahapakiga; sellisega, mis ei võrduks Figma 50-kordse käibega ja Adobe enda aastakäibega? 20 miljardit räägib meeleheitest, nentis Campling.

Aktsionärid reageerisid Figma ostule valulikult. Septembri esimesel nädalal 370 dollari juures kaubelnud aktsia kukkus ostu järel kahe päevaga 20% madalamale ning jätkas allapoole triivimist ka nädal hiljem. Viimasel septembripäeval maksis Adobe’i aktsia veel vaid 275 dollarit, 41% vähem kui minu ostuhind.

“Sedasorti veri-ninast-välja-hinnatasemel ost tekitab küsimuse, mis toimub peamise ärisuuna mootorikatte all,” märkis Oppenheimer & Co finantsanalüütik Brian Schwartz. Et samad küsimused olid tekkinud ka investoreil ja et ostujärgne pressikonverents neid rahustada ei suutnud, hääletasid nad jalgadega.

Tuleb tunnistada, et ka mul tekkis tahtmine neile järgneda: kaks aastat tagasi ostsin Adobe’i kui ettevõtet, mis kasvatab käivet ja parandab rentaablust, mitte kui ettevõtet, mis raiskab akumuleeritud kasumi kahtlastele idufirmadele.

Siiski tegin südame kõvaks ja mõtlesin, et ootan majandusaasta tulemused enne ära. Nagu papa Kiir ütles, kui Jorh Aadniel Venemaalt spatsiirstokita tagasi tuli: “Nüüd, kus me juba nii palju kahju oleme saanud, ei või me seda enam pooleli jätta.”

Erinevalt noorest Kiirest läks mul ka õnneks, või vähemalt niimoodi praegu paistab. Kui Adobe oktoobri keskel pressikonverentsil oma tulevikuprognoosi avaldas, ei oodanud analüütikud ja investorid sellest enam eriti midagi head. Kõik muud tehnoloogiafirmad olid juba kõvasti oma nägemusi kärpinud, nii et Adobe’istki oodati sedasama.

Kuid Adobe suutis üllatada: neljanda kvartali tulemusteks prognoositi 3,5 dollarit kasumit aktsia kohta 4,52 miljardi dollari suuruse käibe juures. Täpselt sellist tulemust olid pakkunud ka analüütikud, seega on aastalõpu prognoos Adobe’il teiste tehnoloogiaettevõtetega võrreldes päris hea.

Uue majandusaasta käibeks prognoosisid ettevõtte juhid 19,1–19,3 miljardit dollarit, mis jäi analüütikute prognooside keskmisest kõigest 3 protsendiga maha. “Palju parem kui see, mida kartsime,” nentisid seepeale investorid ja asusid taas Adobe’i aktsiaid ostma.

Aktsia tõusutrendile lisas kaldenurka veel uudis, et USA justiitsministeerium kavatseb hoolega uurida Figma tehingut, et kas see mitte ei kahjusta konkurentsi. Kui sellel Politico avaldatud uudisel tõepõhi all on, tekib arvestatav võimalus, kus Adobe ei saagi tehinguga edasi minna ja raha jääb ettevõttele alles. Investoreile see perspektiiv kindlasti meeldib ja minule ausalt öelda ka.

Praegu maksab Adobe’i aktsia 322 dollarit, mis tähendab, et osa Figma ostu järgsest august hinnagraafikus on juba täis aetud. Ühtlasi on minu miinus ostusummaga võrreldes 31protsendiseks kahanenud, kuigi veel eelmine nädal vaatas mulle vastu 26 protsendi suurune miinus.

Detsembri keskel, kui Adobe avaldab novembriga lõppeva majandusaasta ja selle viimase kvartali tulemused, selgub, kui palju oktoobri prognoosid paika peavad. Kui Adobe on tõesti tormikindlam kui teised ettevõtted samas sektoris, siis kavatsen seda positsiooni edasi hoida. Ehk saan spatsiirstoki raha ikkagi tagasi.