Oli see vast õhtu, kõike ei osanud minagi ettegi näha, mis sest, et kogemusi peaks mul ürituste korraldamisega juba olema. Kolmapäeva õhtul toimus nüüd juba arvult viies Investeerimisklubi üritus ning sedakorda klubiliste soove arvestades järgmises börsifirmas – LHVs.
- Investeerimisklubi teisel börsiettevõtte külastusel LHVs jätkus aruteluainest hiliste õhtutundideni. Foto: RAIGO PAJULA
Millest alustada. No kas või sellest, et klubilised on nii agarad, et hiljaks ei taha üritusele keegi jääda, pigem tullakse tunduvalt varem. Ma ei jõudnud kõiki toole veel korralikult rittagi sättida, kui agaramad juba kohal olid.
Ka küsimusi oskavad nad esitada ning keegi ei raatsi lahkuda, mis sest, kui aeg kipub väljalubatust hilisemaks minema. Ja jokker-esineja äkitseks saabumiseks meie sekka polnud ma kohe kuidagi valmis, aga toredat emotsionaalset vürtsi andis see kohalolnutele kohe kindlasti juurde ja üritusele enesele toekamat kaalu samuti.
Väljakutse sai lahendatud – pea 100 inimest ja tegevused neljal korrusel
Kui nüüd arvate, et mis see panga külastus siis ära ei ole, kontor nagu kontor ikka oma tavapärase koosolekuruumiga, siis seekord see ikka päris nii ei olnud. Võtsime ette teekonna Tartu maantee kõrgustesse, kus tuuakse koju enamik LHV kasumist. Jõudsime omadega suisa 22. korrusele välja!
6. korrusel ootas meid LHV Panga juhatuse liige Andres Kitter, kes valgustas meid panga ÜK haru tegemiste infoga. Tema sõnul oli 2018. aastal LHV filiaali Ühendkuningriiki lihtne luua, oldi ju toona ühisturul ja regulatsioonid nii palju tegevust ei mõjutanud. Pärast Brexitit on regulatiivne maastik panga jaoks aga oluliselt muutunud. Nüüdseks on ÜK kolmas riik ja kõik eelised, mis pangal 2018. aastal olid, on kõik Kitteri sõnul kadunud.
Litsentsi kättesaamise protsess on seal lõpusirgel, eelmise aasta lõpus lansseeriti veel ka eraldi tehnoloogiline platvorm, mida kohalikule järelevalvemeeskonnale juba tõestamaski käidud. Uute riikide vallutamist või otsest vajadust uusi filiaale luua hetkel ei nähta ning pigem keskendutakse olemasoleva ÜK panga korralikule tööle jooksutamisele.
Lisaks tõi Kitter välja ka ühe olulise valdkonna – rahapesu ja selle tõkestamine, kuhu investeeritakse tema sõnul pidevalt ning meeskond on juba muljetavaldava suurusega.
20. korrusel vaatasime üle, kas maaklertegevus näeb ikka selline välja, nagu filmides oleme harjunud nägema – palju ekraane, hunnik telefone ja närviliselt üksteisega hõiklevad maaklerid.
Action'i-huvilised pidid pettuma: maakleritegevuse juht Sander Pikkel rääkis meile küll maakleritest ja nende toimetamistest, kuid USA turgude avamise ajal on tegelikult protsessid nii ära automatiseeritud, et "nobedate näppudega tüüpide" asemel on praegusel ajal ainult valvemaakler, kes vajadusel kliente õhtusel ajal abistab.
- Maaklertegevus ei ole pankades selline, nagu filmidest stereotüüp on tekkinud. Vaade läbi peegelduse maaklerite 6. korruse tööruumile. Foto: RAIGO PAJULA
Sadade ekraanide asemel oli seintel hoopis hulgaliselt erinevaid tunnustustahvleid.
Viimane tunnustus toodi ära eelmisel nädalal Nasdaq Balti auhindade jagamiselt parima börsimaakleri tiitli näol. Teadmisena võtsin kaasa südamerahu, et turukuritarvituste jälgimise spetsialistid vaatavad iga päev ikkagi kõik tehingud üle, et turumanipulatsioonid võimalikult kiirelt avastada.
Üllatusesineja saabus hoopis 23. korruselt
Eelviimasel, 22. korrusel näitas teine panga juhatuse liige Indrek Nuume neid ruume, kus "päriselt raha teenitakse", ehk tegemist on seal ettevõtete laenude osakonnaga. Sellel korrusel istuvad ettevõtete panganduse kliendihaldurid ja krediidianalüütikud. Huvitava faktina tõi Nuume välja, et keskmine pangandusstaaž selles osakonnas on 22 aastat ning just need spetsialistid saavad ennast tõelisteks pankuriteks nimetada tänu sellele, et on näinud kahte kriisi ja sellest taastumist.
Ma ei osanud tõesti sellist sündmust ette aimata, aga kirsina tordil saabus meie üritusele LHV maja kõige kõrgemalt korruselt Rain Lõhmus ise. Tema ei pidanud paljuks pärast viietunnist nõukogu koosolekut väikest tervituskõnet pidada, mõningaid teemasid kommenteerida ning isegi kohvinurgas meiega juttu puhuda.
- Rain Lõhmus tervitas üllatus-esinejana Investeerimisklubi liikmeid. Foto: RAIGO PAJULA
Just tema andis vahva ekspromt-sissejuhatuse Madis Toomsalu ettekandele, rääkides lootusest, et sel aastal tõukab neid siiski taganttuul ja et nad püüavad näha ikkagi võimalusi, mitte takistusi. "Mulle tundub, et "Aasta spordivõistlus 2023" toimub taganttuules, vaatame, kui kiiresti me suudame joosta. Keegi ei tea muidugi, mis jooks on, kas tõkkejooks või takistusjooks. Elame – näeme. Oleme mõõdukat optimistlikud," rääkis Lõhmus.
Mida siis kulisside tagant teada sain?
Kuna kogu üritus sai kenasti linti võetud ning klubilised saavad kõike veel kenasti järele vaadata, siis las need tähtsad jutud jäävadki paljuski sinna sfääridesse, mõned vahvad mõtted aga panen ikkagi siia kirja.
Investorina jäi tähtsatest teemadest kõrvu kõlama näiteks see, et pank prognoosib euribori laeks suve lõpupoole 3,6%, pangal pole üle 12 aasta olnud sellist aastat, kus klientidel makseviivitusi üle 90 päeva ei esinenud, 7% maksetest toimub Euroopas reaalajas ja LHV on üks nendest, kes neid teeb.
Eesti pangandus on Euroopas üks efektiivsemaid. Kui omakapitali tootlus jäi enne intressitõuse Euroopas 5–10% juurde, kus enamik pankasid kauples alla omakapitali väärtuse, siis praeguseks on see jõudnud keskmise taseme juurde. Eestis oli panganduse omakapitali tootlus kõikide majandusharudega võrreldes keskmisel tasemel ning pärast intresside tõusutsükli algust liigub suisa sinna keskmisest kõrgema taseme juurde.
Suurimaks riskiks investoritele pidasid nii Toomsalu kui ka Lõhmus regulatiivset riski ning regulatsioonirägastikus liikumist. Toomsalu tõi veel täiendava mõttena välja, et regulatiivne kulu pangas on ületanud oma optimumi.
Ka fun fact'ina seda, et panganduse siseelu on täis hulgaliselt akronüüme ning LHVs endas on üle 600 erineva reguleeriva sise-eeskirja. Vaatamata sellele püüavad nad olla ikkagi inimlikud ning säilitada hea tööõhkkonna. Saladuskatte all võin öelda, et ükskõik mis korruse köögist mööda minnes võis leida igalt köögilaualt puuviljakorvi nagu edumeelsemates idufirmadeski.
Lisaks sellele veel inimlikud faktid. Näiteks see, et pärast laskespordi liidu presidendilt saadud tänusõnumit läks Toomsalu nõukogu koosolekul hoopis Delfisse surfama ning sai teada, et sponsoreeritaval liidul oli kolmapäeval raporteerida MMilt 6. koht. Ning nendele paarile kohalolnule, kes andsid märku, et nemad on konkurentpangalt saanud paremaid tingimusi, vastas Toomsalu vallatu helgiga silmis ning sarmika muigega "Tulge meie kliendiks, tapame sarmiga!"
Samas väärtustab LHV Toomsalu sõnul siiski põhimõtteid, kus panka tuntakse just parima teeninduse, investorsuhete ja parima tööandja tiitli järgi. Eelmine nädal napsatigi Nasdaqi auhinnalaualt just
parima investorsuhtlusega börsiettevõtte tiitel.
Ambitsioone ei ole nad samuti ära kaotanud. Nii ongi kolmapäeval avaldatud viie aasta finantsprognoosis kirjas eesmärk kasvatada laenumahtu kaks korda, hoiuseid suisa 2,4 korda ning fondide mahtu loodetakse kasvatada 1,8 kordseks.
Pole paha väljavaade. Minu portfellis on LHV osakaal suisa 16,7% ning lootused ambitsioonikale kasvule on just see, mida ma pikaajalise investorina kuulda tahan.
Seotud lood
Investeerimisklubi esimene börsifirma külastus Enefit Greeni kätkes endas põhjalikku sissevaadet ettevõttesse ning investorite võimalust küsida juhtidelt, mida hing ihkab.
Aasta viimasel Investeerimisklubi üritusel paljastas investor Toomase tiimi liige ja ahjusooja Toomase elulooraamatu “Börsil rikkaks” autor Anu Lill, millised on olnud suurimad õppetunnid, mida jälgides suudab investor turge edestada.
Kinnisvaraekspert Tõnu Toompark suunas eilsel investor Toomase Investeerimisklubi üritusel minu pilgu kinnisvarasektoris EfTENi fondide ja Merko poole. Kas sealt ka minu soovitud 12% tootlust välja pigistab, seda saaks teada alles aasta lõpus.
Seekordses "Investor Toomase tunnis" arutlevad investor Toomase investeerimisotsuste taga seisva börsitoimetuse endised liikmed Peeter Koppel, Tõnis Oja, Indrek Mäe ja Raivo Sormunen. Räägitakse nii investeerimisotsusteni jõudmisest, õppetundidest kui ka aktsiatest, kuhu praegu oma raha tasuks panna.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.