Kasulik juhile: kuidas parem kuulamisoskus loob uusi võimalusi

Kõik pakitsevad õhinast jagada oma teadmisi, seista oma seisukoha eest, luua visiooni, korraldada meeskonda ja palju sarnast mistahes koosluses. Inimene elab peegeldustes ja et veenduda oma positsioonis, vajame pidevat kinnitust. Kuid tahtmatult kaasneb sellega sageli tühi müra, mis hägustab lihtsa mõistmise.

Mis oleks, kui lülituks rääkimiselt täiuslikule kuulamisele? Oskad sa seda – kuulata ja saada kuulatud?

Harvard Business Review avaldas artikli, mis kirjeldas juhi arenguga seotud uuringu tulemusi, mis viidi läbi ca 3500 osavõtjaga ja mille tulemusena selgus, et headeks kuulajateks peeti vaid 5% juhtidest, kuigi nad ise olid oluliselt kõrgema enesehinnanguga kuulamise osas. Ehk oluline ei olegi see, kuidas sa ennast ise selles osas hindad, vaid millist väärtust vestluspartnerile päriselt oma kuulamisega lood.

Selgus, et hea kuulaja ei ole kui “svamm”, kes lihtsalt vaikselt istub ja ümiseb ning imab valimatult infot, vaid hea kuulaja on kui “batuut” – ta peab dialoogi, tema väljaöeldu on toetav, avav ning teist edasi aitav – see nagu põrkab kasu loovalt batuudilt põrkega kõnelejale tagasi.

Hea kuulaja küsis küsimusi, mis olid tihedalt seotud just räägituga, mis soodustas kõneleja enese või olukorra avastamist. See tähendab, et kuulaja on öeldut kuulnud, aru saanud ja tahab lisateavet. Küsimuste eesmärk täieliku kuulamise ajal on jätkata inimese liikumist lahenduse leidmise poole.

Just avatud küsimused kutsuvad enesevaatlusele. Nad ei muuda teemat, ei suuna küsija arvates õigele lahendusele, ei anna nõu ega sulge vestlust. Püüdes sõnastada oma küsimused pigem MIDA ja KUIDAS vormis, aitad tugevdada suhteid ja usaldust, mis loob tähendusrikkaid ühendusi. Küsimustel on ka see vägi, et nad elavad kôneleja sees edasi ka peale vestlust ehk lahendused vôivad saabuda hoopis hiljem.

Kui mõlemad pooled on kuulamisele avatud, siis on positiivne ka see, et julgetakse anda rohkem tagasisidet ja ei solvuta, sest see ei tule ootamatult ja sellega soovitakse üksteist toetada. Üllatav leid oli ka see, et head kuulajad kippusid ikkagi lõpuks ettepanekuid tegema, aga siis võeti see vastu hea tundega, ehk kui oled saanud anda, siis oled valmis ka vastu võtma. Meeldivaks ei peetud vestlust, kus “kuulaja” kogu vestluse vaikib ja seejärel täiesti teemasse mittepuutuvalt annab nõu või sõnastab enda ootuse.

Meid segavad eelarvamused. Need võivad kaasa tuua meiepoolset põhjendamatut kritiseerimist, sildistamist, “diagnoosi panemist” või ka asjatut kiitmist, ilma et me teaksime kogu lugu ja saamatagi seda kunagi teada.

Tahame hirmsasti lahendusi välja pakkuda, otsime teise jutust seoseid endaga ja muudkui lahmime ja tegelikult võtame teiselt inimeselt ära võimaluse ise lahendusi luua.

Me tegelikult ei soovigi teada saada, mida see inimene meiega jagada tahab, soovime vestluse viia kiirelt muule teemale või me lihtsalt ei kuula, kuna tegeleme millegi muuga või mitme asjaga korraga.

Me pelgame vestluses tekkivat vaikust. Aga kui kogeme, et see on vestluse oluline osa ja annab kônelejale ruumi oma môtetes selgust saada, siis soovime seda juba teadlikumalt kasutada.

Me ei oska iseennast kuulata – meie oma peas olevad mõtted ei lakka ja hüppavad edasi-tagasi ja me läheme nendega kaasa ja kaotame fookuse.

Kuulaja mõtleb kiiremini kui kõneleja. Inimesed räägivad umbes 140-180 sõna minutis, kuid keskmiselt on kuulaja valmis vastu võtma umbes 400 sõna minutis. Seda on hea teada, et teadlikult vestluses fookust hoida.

Kui su vestluspartner on ärritunud, siis piisab lihtsalt toetavast vaikusest. See on kõik, mida ta vajab, et enda sees tekkinud emotsiooniga hakkama saada. Tihti ta ei tea oma tunde pôhjust ja ärritunud olekus seda analüüsida ongi keeruline, ärritus kasvab ja viib enesekindluse alla.

Kui ta soovib rääkida, siis piisab lihtsalt vaiksest kohalolust, mis aitab vestluspartneril tema enda tunnetes ja môtetes selgust saada ja ise vajalike järeldusteni jõuda. Näiteks kui sa hüppad ärritunud inimesele peale: “Mis juhtus?”, siis see võib ärritust suurendada, sest võibolla ei tea ta ise ka, mis juhtus. Parem on uurida läbi tunde, mis on vallanud. Selle asemel proovi: “Ma näen, et miski vaevab sind.” Kui ma tunnen, et mu tunnet aktsepteeritakse, on mul lihtsam rääkida ja lahendusi leida. Suurepärane on sellist kuulamist kasutada meeskonnas omavaheliste konfliktide ärahoidmiseks. Lahustame ärrituse, siis ollakse valmis vastu võtma ja siis saame juba täielikku kuulamist kasutada koos dialoogiga.

Enamik koosolekuid, müügi- ja teenindussituatsioone, juhi ja meeskonna vahelised suhted mööduvad meil tihti sellises allalaadivas kuulamises ehk ma kuulan nagu “google otsing” – otsin infot, mis samastuks minuga, mida ma juba tean, otsin võimalust igal hetkel jutt üle võtta. Segan ja annan ohtralt “head nõu”. See ei aita vestluspartnerit edasi, sest me tegelikult ei mõista teda.

Kui meis on arenenud empaatia ja suuname selle suhtlusesse, siis see muudab minu kui kuulaja taju. Unustan enda ja näen maailma läbi vestluspartneri silmade, mõistes ta emotsioone, kogemusi ja tundeid. Oluline on ka see, et ma mõistan teist inimest, aga see ei tähenda, et ma olen kuulduga nõus. Ma aktsepteerin teist sellisena nagu ta sellel hetkel on. See aitab luua emotsionaalset, usalduslikku suhet ja on ideaalne kuulamise võimalus müügis, teeninduses, juhtimises.

Siit samm edasi on juba lahendust loov kuulamine. Siin tekib sügav usaldussuhe. Vestluse lõpus saame aru, et me pole enam samas olekus, kes olime vestlust alustades. Selline lahendust loov kuulamine on ideaalne suhe coachiga, teraapias ja looks suurt väärtust ka juhtimisse.

Alati ei pea ega saagi olla täielikus kuulamises. Meil on päeva jooksul palju erinevaid olukordi. Hea kui märkad ja alguses püüad lihtsalt aru saada, millisest kuulamisest mingis olukorras kõige enam kasu oleks. Mis sul segab kuulamist – on see sinu eelarvamus, soovid sa oma lahendusi välja pakkuda, sind tegelikult ei huvita või oled kimpus oma mõtete vaigistamisega? Seda kõike saab arendada märkamise, kohalolu ja vestluspartneri väärtustamisega. Ja siis on võimalik, et kuulamisest saab hoopis kergus, mis loob uusi võimalusi ja on sulle abiks elu erinevates valdkondades.