Eleringi tuleb taluda sandikopikate eest

Tänase lehe kaaneloos kirjeldatakse kohtuasja, mis võib lõpule jõudes tuua riigifirmale Elering miljonitesse eurodesse ulatuva lisakulu ning elektritarbijatele hinnatõusu. Nimelt hiljemalt veebruaris teeb riigikohus teatavaks otsuse, kas ühel maaomanikul on õigust küsida võrguettevõttelt tehnorajatiste talumishüvitist praeguse 300 euro asemel 40 000 eurot aastas.

Probleem on aga laiem ning antud kohtuasi näitab toimetuse arvates eeskätt Eleringi üleolevat suhtumist maaomanikesse. Õigustuse otsimise asemel tuleks Eleringil kiiremas korras panustada uute taluvustasude määrade väljatöötamisse, et lõpetada juba varasema riigikohtu otsuse eiramine.

Eleringi juhi Taavi Veskimägi hinnangul looks maaomaniku võit pretsedendi, kuna see annaks kõigile 17 600-le Eleringilt talumishüvitist saavale maaomanikule aluse sarnase nõudega välja tulla. See suurendaks ettevõtte kulusid sedavõrd, et tõstma peaks oluliselt ka võrgutasusid, mis kajastuvad elektriarvel. Põhjendatud taluvushüvitis kajastub võrgutasus.

Samas on loos kirjeldatud juhtum siiski üsna erandlik. Tegemist on kolme kinnistuga kõrget maamaksu küsivas Tallinna linnas, millest kõrgepingeliinide kaitsetsoon hõlmab ligi kaht ja poolt kinnistut. Enamasti jooksevad sellised liinid ikka väljaspool Tallinna ja teisi linnu ega hõlma nii suurt osa kinnistutest. Samuti pole oodata, et kõik maaomanikud ka kohtusse lähevad, sest see ei ole sugugi lihtne ettevõtmine ning võib lõpuks kujuneda kallimaks kui võimalik saadav tulu.

Elektri hinna tõus ei meeldi kellelegi. Samas saavad usutavasti kõik aru, et võrguomanikud peaksid vähemasti jooksvad kulutused maaomanikele hüvitama, näiteks oma rajatiste tsooni puudutava maamaksu. Selle solidaarne jaotamine võrgutasu väikese tõusu kaudu on põhjendatud. Antud juhtumi puhul näiteks maksab maaomanik Eleringi tsooni jääva maa eest maksu 2300 eurot aastas, hüvitist saab aga 300 eurot aastas ehk ligi kaheksa korda vähem. Ehk siis piltlikult öeldes maksab pigem maaomanik Eleringile selle eest, et võrguettevõte talub tema maad oma liinide all.

Eleringi üleolevat suhtumist maaomanikesse – kes peaksid ju olema nende koostööpartnerid – näitab seegi asjaolu, et juba kaks ja pool aastat eiratakse üht varasemat riigikohtu lahendit. Selle otsusega tunnistati senised taluvustasu määrad põhiseadusega vastuolus olevaks. Toona soovitas justiitsministeerium võrguomanikel hakata hüvitama kinnis­asja omanikele jooksvaid kulusid vastavalt sellele, milline on tehnovõrgust tulenev kitsendus maaomanikule.

Vanas vaimus edasi. Selle asemel, et koos teiste võrguettevõtetega uus hinnakiri välja töötada, on aga Elering jätkanud vanas vaimus hüvitamist. Näidates seejuures näpuga omakorda hoopis justiitsministeeriumile, kes nende hinnangul peaks uute hüvitismäärade väljatöötamisega tegelema. Majanduslikult on arusaadav ettevõtte soov vähem hüvitist maksta, aga selleks riigikohtu otsust eiramine on lubamatu. Ammugi veel riigiettevõttele.

Samas on selge, et ka justiitsministeerium võiks omalt poolt suuremat initsiatiivi üles näidata ning kas või Eleringi enam tagant utsitada. Praeguse järgi hinnates on nemadki üsna rahumeelselt kõrvalt vaadates talunud olukorda, kus riigikohtu otsust juba kaks ja pool aasta ei täideta.