Me ei vaja ei robot-treenerite diktatuuri ega ka tagasipöördumist tahvli ja kriidi juurde. Vaja on tehis-arukust, kirjutab haridusteadlane Janika Leoste arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.

- Haridusteadlane Janika Leoste. Foto: Erakogu
Robotid õpetajate asemel? Tehisintellekt kasvatusjuhiks? Kujutluspilt, mis tekitab ühtaegu põnevust ja hirmu. Ühed kuulutavad, et varsti annab ChatGPT lastele tunde, teised värisevad õudusest: kas inimlikkus kaob klassiruumist?
Tõde on, et haridus vajab raputust, aga mitte sellist, mida paljud ette kujutavad. Me ei vaja ei robot-treenerite diktatuuri ega ka tagasipöördumist tahvli ja kriidi juurde. Vaja on tehis-arukust – nutikat sümbioosi inimaru ja tehisintellekti vahel. Just seda pakubki visioon nimega “Tehisarukas Eesti”, mis võib esmapilgul kõlada ulmelise sõnamänguna, ent peidab endas väga maalähedast ideed.
Esiteks, teadus vs arvamus. Aastaid on hariduse tuleviku üle sõna võtnud igaüks alates poliitikutest kuni IT-gurudeni. Tore, aga kus on sisuline muutus? On aeg pöörata pilgud nende poole, kes päriselt teavad, mis koolis toimub – haridusteadlaste poole.
Paradoksaalne, et kõige pädevamate inimeste hääl on tihti jäänud tagaplaanile. Ainult nemad suudavad viia teadmussiirde läbi nii, et uuendused poleks järjekordne mood, vaid midagi, mis tõesti mõjub. Arutu oleks jätta need akadeemilised pead kõrvale. sest muidu jääbki “tehisaru” ilma aruta.
Teiseks, räägime PISAst ja õnnest. Eestis on kombeks uhkustada PISA edetabelitega nagu olümpiakullaga. Samal ajal sosistatakse nurga taga, et lapsed on õnnetud ja kool on nagu vabrik. Kas tõesti peab valima: olla tark või õnnelik?
Ei pea. Tehisaru Eesti idee on tõestada, et kvaliteetne haridus ja rõõmus laps mahuvad samasse lausesse. Kuidas? Personaalne õpe, mida veab tehisintellekt koos õpetajaga. Kujutage ette klassi, kus iga õpilane saab just talle sobival moel teadmisi omandada – ja kujutage ette õpetajat, kes tänu nutikale abimehele jõuab märgata iga last.
Tulemus: nii kõrged testiskoorid kui ka naeratused. Win-win, nagu noored ütlevad.
On isegi öeldud, et tehisintellekt ei asenda õpetajat, küll aga asendab õpetaja, kes oskab TI-d kasutada, selle, kes seda ei tee. Teisisõnu, tehnoloogia on tööriist, mis annab eelise neile, kes seda targalt rakendavad.
Hetkel kuum
Haara sooduskood ja avalda tööpakkumine Eesti külastatuimas tööportaalis
Kolmandaks, see kõik on tore, aga kes selle ellu viib? Õpetaja üksi? Üks äpp? Ei, vaja on tervet ökosüsteemi.
Meil on algatused juba olemas: Tallinna Ülikooli Tulevikukool tõi näiteks teadlased ja koolid koostöös uuendusi looma, aga sellest ei räägita peaaegu üldse. Samuti tehakse rahvusvaheliselt tipptasemel uuringuid digitaalse heaolu teemal, püüdes aru saada, kuidas lapsed peaksid nutimaailmas vastu nii, et vaim püsiks terve.
Need tegevused on käimas, aga vajavad mõjusamat võimendust. Tehisaru Eesti koondab need niidid ühte kätte.
Mingem tulemuslikult deitima!
Ja siit jõuamegi järgmise punktini: avalik ja erasektor peavad kohtingule minema. Jah, kuulsite õigesti. Pane koolijuhid, teadlased ja ettevõtjad ühte tuppa ning las nad arutavad, kuidas koos midagi suurt teha. Kõlab nagu algus mõnele naljale (“Istuvad koolidirektor, professor ja pankur ühes paadis...”), aga tegelikult on see ainus viis, kuidas tänapäeva keerulises maailmas suured ideed teoks saavad.
Mõni firma panustab tehnoloogiaga, teine rahastab seadmeid, kolmas annab nõu ärianalüüsis… Ja kool saab sellest kõigest kasu. Eesti on e-riigina juba näidanud, et avaliku ja erasektori koostöö teeb imet. Miks mitte rakendada sama valemit hariduses?
Miks peaks näiteks Helmes või Swedbank haridusse panustama? Sest nende tulevane kasu istub praegu koolipingis: targad töötajad ja teadlikud kliendid ei kasva tühja koha pealt. Kui kapitalism kohtub idealismiga, võidavad mõlemad.
“Tehisarukas Eesti” võib kõlada nagu ulmesõnastikust leitud termin, aga minu jaoks tähendab see hoopis inimlikult tarka Eestit. See tähendab kooli, kus innovatsioon ei võta inimeselt hinge, vaid aitab tal veelgi rohkem särada.
See tähendab ühiskonda, kus tipptasemel teadmine ja tipptasemel tehnoloogia käivad käsikäes klassiuksest sisse. Kus hariduse edetabeli tipud ja õnnelikud õpilased on sünonüümid, mitte vastandid. Julgen väita, et just nii näeb välja tõeline edukas Eesti.
Ja kui me seda teed nüüd kohe ei vali, siis on päris arukas karta, et jääme tulevikurongist lihtsalt maha.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood

Haara sooduskood ja avalda tööpakkumine Eesti külastatuimas tööportaalis