- OMX Baltic0,52%301,24
- OMX Riga0,29%866,06
- OMX Tallinn0,11%1 963,59
- OMX Vilnius0,22%1 168,28
- S&P 5000,74%5 525,21
- DOW 300,05%40 113,5
- Nasdaq 1,26%17 382,94
- FTSE 1000,24%8 435,3
- Nikkei 2250,38%35 839,99
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%93,96
- OMX Baltic0,52%301,24
- OMX Riga0,29%866,06
- OMX Tallinn0,11%1 963,59
- OMX Vilnius0,22%1 168,28
- S&P 5000,74%5 525,21
- DOW 300,05%40 113,5
- Nasdaq 1,26%17 382,94
- FTSE 1000,24%8 435,3
- Nikkei 2250,38%35 839,99
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,88
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%93,96
Eerika Sternfeld, Maria Eliisa Metsis: 8 väikest sammu loodus- ja inimsõbraliku Eesti suunas
Suur muutus saab alguse väikestest sammudest, kirjutavad Eerika Sternfeld ja Maria Eliisa Metsis arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Kõik on kuulnud, et tänapäeva maailm muutub kiiresti. Seega meie sellest pikalt ei kirjuta, vaid asume kohe asja juurde, tuues välja mõned probleemid ning pakkudes neile lahendused. Need on küll vaid mõned paljudest, kuid suur muutus saab alguse väikestest sammudest.
1. Päikesepaneelid parklate kohale
Päiksepaneelid võiksid olla paigutatud autoparklate kohale. See lahendaks kaks probleemi korraga – pakuks autodele varju ning kasutaks ruumi säästlikult, et paneelipargid ei laiuks väärtuslikel niidualadel. Lisaks toodetaks niiviisi elektrit tarbijatele lähemal, mis vähendaks vajadust selle transportimise järele.
2. Tuulikud inimasustuse lähedale
Viimasel ajal palju kõmu tekitanud tuulikud tuleks rajada linnade tööstusrajoonidele võimalikult lähedale. See oleks otstarbekam kui nende loodusesse püstitamine, sest taustal kostvale tehasemürale lisanduvad tuulikulabade tekitatavad helid ei suurendaks oluliselt üldist mürataset.
Lindudele meeldiks samuti, kui valgeid hiiglasi ei pandaks püsti otse nende lennuteedele, mis välistaks ka metsaraadamise lihtsalt maa juurdesaamise eesmärgil.
3. Puidu väärindamine järgmisele tasemele
Kestvad debatid raiemahu üle ei tee puidu väärindamise teemalisi arutelusid lihtsamaks, kuid see on oluline osa sellest, et ressursid võimalikult suures osas ära kasutada.
Praegu on puidu väärtusahel tugevasti mehaanilise väärindamise (ehk saematerjali ja puittoodete) poole kaldu. See on ka mõistetav, kuna puidu keemilise väärindamise (puidust näiteks tekstiili, pakendite või muu säärase tootmine) arendamine on olnud kallis. Oleks aga suur kasu, kui selle jaoks leitaks vahendeid, et Eesti mullas kasvanud puu kasutataks võimalikult suures osas ära siinsamas, et tulu jääks siia.
See hõlmab ka kõigi jääkide kasutamist uutes toodetes. Tunnustame selles vallas seni tehtud tööd ning kõiki ettevõtteid, kes seda juba teevad. Puidu kasutamist energia saamiseks siinkirjutajad selles artiklis ei käsitle, ehkki ka see on oluline teema.
4. Niitmine - õnnetus või õnnistus?
Hetkel kuum
Teeääred ja vähese liiklusega kohtades liiklussaared võiksid vabalt jääda niitmata, et hoida elurikkust. Kellele seda maltsa siis vaja on, võivad mõned küsida.
Mesilastele ja teistele putukatele on niitmata maalapike aga eluliselt tähtis, sest võrdub nende toidulaua ja elupaigaga. Väiksema liiklusega aladel on putukatel ka teeäärtes veidi kindlam elada kui suurte teede ääres, sest pole nii suurt ohtu, et keegi neid nende teeületuse ajal enda tuuleklaasile lapikuks sõidaks.
Puugikartjatele võib rahustuseks ütelda, et puugid ei oska läbi autoakna hüpata. Seega on mõistlik hoida kokku hoolduskuludelt ja lasta metsikul loodusel püsida seal, kus veel saab. Täpsustame, et ei räägi pooleteise meetri kõrgustest putkedest, mis juba juhi vaadet segavad, vaid leiame, et iga asja jaoks läheb kusagilt mõistlik piir.
5. Ei liigsele tehnoloogiastumisele
Kui mõnes kohas on tehnoloogia areng vägagi tervitatav, siis teise paika ei pruugi see nii hästi passida. Kinnisvarahalduses tehnosüsteemide korrasoleku kaugjuhitavat kontrollimist võimaldav tehisintellekt? Palun väga, andke tuld.
Kunstnikud kaotavad oma töö, sest neid asendab tehnoloogia? Mitte kõige parem idee. Iva seisneb selles, et nendes valdkondades, kus tehnoloogia saab inimese tööd täiendada ja tõhustada, on see sobiv, aga seal, kus digindus inimeselt igapäevase leiva ära võtab, tuleks enne kaks - või veel parem, kolm - korda mõtelda.
6. Poliitikute palgad alla
Poliitikutel ei tohiks olla võimalik iseenda palka tõsta ja enamusel tuleks palka vähendada. Kõrgete palkadega poliitikuid on rahval raske usaldada, sest võimukandjad ei tea, kuidas keskmise palgaga inimene tänapäeval hakkama saab.
Olles ülejäänud rahvaga sarnasel tasandil, on palju lihtsam aja ja probleemidega kaasas käia. Raha on Eestil vaja paljudes valdkondades ja puudust on palju.
7. Protsendilised trahvimäärad
Trahvimäärad võiksid olla kindel protsent inimese sissetulekust, mitte kindel summa. Siis ei peaks vaesem inimene jääma ilma oma leivast ja rikkam ei mõtleks trahvidest kui tavalisest maksust.
Hetkel võib rikkam ehitada ehituskeeluvööndisse, teades, et maksab lihtsalt trahvi hiljem kinni, sest see kindel trahv ei ole tema jaoks kuigi oluline summa. Kui muuta trahvid protsendilisteks, oleksid need kõigile võrdsemad.
8. Bussisõit tasuta
Meie viimane arvamus on, et bussipiletid võiksid olla tasuta kõikidele õpilastele ehk nii üli- kui ka kutseõpilastele. Me tudengitena ei hakka oma arvamust isegi põhjendama.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud.Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.
Seotud lood
Enimloetud
Viimased uudised
Kuukäive kasvas üle 3 korra
Kodulaenude nõudlus kasvas 32%
100 000 eurot kaotanud Urmas Paet kahtlustab kantimist
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Podcastid
Tagasi Äripäeva esilehele