Iga päev uued maksuplaanid

Vastu reede ööd tegi valitsuskabinet otsuse peale kütuseaktsiisi tõsta ka tubaka- ja alkoholiaktsiisi enamas määras, kui see eelmise võimuleppega oli paika pandud. Pikale veninud vaidlused võimuleppe lubaduste katteallikate üle ei sisenda kindlust, et nüüd on viimaks jõutud lõpptulemuseni. 

Äripäeva hinnangul tulenevad koalitsiooni raskused katteallikate asjus rahuldava lahenduse leidmisel tõsiasjast, et võimuparteidel puudub ühine suur eesmärk, mille suunas liikuda. Kõik pingutused on suunatud Exceli tasakaalu saamisele, aga puudub vastus küsimusele, miks midagi tehakse, kuhu tahetakse välja jõuda. Seetõttu mõjuvad kõik valitsuskabineti liikmete selgitused ühe või teise maksumuudatuse asjus ebaveenvalt. Ükski minister pole valmis ütlema, et lubaduste elluviimiseks on lihtsalt raha vaja, ja kõik. Sest siis tuleks järgmise sammuna tunnistada, et antud lubadused olid ebarealistlikud ning nende elluviimine käib maksumaksjale üle jõu.

Praeguseks saadud tulemus on saavutatud põhimõttel, et kes kõige valjemini kisab, selle suhtes tehtud plaane korrigeeritakse esialgsest pisut leebemaks ehk hotelliärimees Tauri Sumbergi sõnadega: „Argpüksid olete, ähvardate ära tappa ja siis togite natuke.“ Ent kui nüüd alkoholitootjate leppimatus liiga suureks kasvab, pole võimatu järgmine meelemuutus.

Alkoholitootjate poolelt on valitsusliidul karta kahte asja. Esiteks selle teokstegemist, millega ähvardas Liviko juht Janek Kalvi: kui valitsusliit tõstab alkoholiaktsiisi eelmise valitsuse ajal kokku lepitud 10% asemel 15%, siis hakatakse äri ajama Läti kaudu ja riik jääb maksurahast ilma.Vaevalt jõuavad lätlased küll kogu meie viina ära juua, nagu märkis ka peaminister Taavi Rõivas (aktsiisi makstakse riigis, kus toodet turustatakse), kuid nii või teisiti vaatavad ettevõtjad juba praegu naabrite, eriti Läti poole, kus tulumaksumäärad ja tööjõumaksud on väiksemad (Lätis kehtib ka sotsiaalmaksulagi).

Teiseks, õigustatud ootuse printsiibile rõhumine. 2013 riigikohtu otsus tunnistas kehtetuks keskkonnatasude järsu tõusu ning kohustas riiki ettevõtetele tagastama ligikaudu 4,8 miljonit eurot. Sama sorti kohtuasja riigi vastu on nüüd oodata ka alkoholitootjatelt ning loodud pretsedent viitab sellele, et alkoholitootjate võiduvõimalused kohtus on head.

Isegi juhul kui valitsusliidus viimati saavutatud kokkulepe peaks ka püsima jääda, on valitsuse väljavaated halvad. Sisuliselt pole valitsus siiamaani suutnud tööle hakata. Kogu aur on läinud katteallikate leidmise peale.Eri ettevõtlussektorite pahameel on suur ning tööandjate meelest on ettevõtluskeskkond ohvriks toodud poliitiliste sihtide saavutamise nimel. Maksuprotsente nihutatakse siia-sinna ilma analüüsimata, mis on ühe või muudatuse tegelik mõju.

Ettevõtjad ei oota riigilt armuande või toetusi, küll aga ettevõtluseks soodsate tingimuste loomist ja hoidmist. Ärgata igal hommikul teadmisega, et valitsuse maksuplaanid võivad olla järjekordselt muutunud, on erakordselt ebameeldiv. Pealegi tõendab eri riikide kogemus, et stabiilsete maksusüsteemidega riikides on maksulaekumine parem. Kui maksumuudatusi ei kanna laiem pilk ja suurem eesmärk, on tulemuseks ettevõtluskeskkonna halvenemine ja koos sellega ka kehvem maksulaekumine.