Maksuamet andis välja juhised, mis peaksid aitama maksumaksjal OÜtamisest hoiduda. Äripäev tervitab maksuameti initsiatiivi selguse toomisel.
- Juhtkiri Foto: Anti Veermaa
Maksuhalduri sõnad on üheselt mõistetavad: kui tegemist on töösuhtega, siis tuleb selle pealt ka tööjõumakse maksta. Maksuamet kuulutab, et tal on õigus minna maksude määramisel JOKK-skeemide taha ehk lähtuda tehingu tegelikust sisust, ja seda ta kavatseb ka teha. See on hea selge signaal maksuhaldurilt.
OÜtamisest on saanud Eesti ettevõtluse häbiplekk, kus sogases vees on lihtne kala püüda. Häbi kõrval on suur majanduslik kaotus: Eesti ettevõtjate seas tehtud küsitlus näitab (läbiviijaks Stockholmi Kõrgem Majanduskool Riias), et olulisima osa Eesti varimajandusest moodustavad ümbrikupalgad (49,5%), varjatud tööjõud (29%) ja ettevõtjate varjatud tulu (21,1%). 2014. aastal hindasid ettevõtjad Eesti varimajanduse osakaalu 13,2%-le SKP-st
Tavalised skeemid
Juhendis on ära toodud rida tavaolukordi, kus OÜtajatel pole kombeks tööjõumakse maksta, kuigi peaks. Eraldi on välja toodud ühemehefirmad, kus kindlasti suurem osa OÜtamisest aset leiab.
Seoses OÜtamisega on rahva teadvuses kinnistunud kaks tegelast, kelle esimest korda võttis kasutusele Olari Taal arvamusfestivalil: Maali ja Juuli. Maalil on tööandjaga tööleping, aga Juulil osaühing. Juuli saab tänu maksude “optimeerimisele” aastas kulutada peaaegu kaks korda rohkem kui Maali.
Võitlus OÜtamisega kütab kirgi ja ka tekitab solvumisi, sest Juulisid on erinevaid. On Juuli, kes maksab endale miinimumilähedast palka, kuid elab uhkelt – ta kannab OÜ kuludesse ka majakulud, auto, arvutid, puhkusereisid perega (ettevõttel ju tarvis välismessidel käia!) ja võtab vajadusel lisaks väja dividende, samuti töömaksuvabalt. Ja siis on selline Juuli, keda kirjeldas Saare ettevõtja Maire Forsel äsja Eesti Saarte Kogu üldkogul: mikroettevõtja, kelle jaoks käibe varjamine on ainuke võimalus ellu jääda. “Paljude jaoks ongi taoline pettus ainus võimalus end ise ära elatada,” märkis Forsel, kelle sulest ilmub samal teemal peagi arvamuslugu Äripäevas.
Forsel argumenteerib, et kui maksumaksja valulävi on kõrgete maksude tõttu juba ületatud, petab ta riiki kergema südamega. Need ettevõtted on tema kirjelduses justkui Jean Valjeanid, kes lastele leiba varastavad.
Hirm või preemia?
Forsel pakub lahenduseks mitte lisakontrolli, vaid maksuerisusi, mis ajendaksid inimesi makse maksma. Äripäev nõustub, et OÜtamine lõpeb siis, kui inimesel on selleks selge ajend. Selleks võib olla maksumaksjate premeerimine aususe eest ja maksusoodustused alustavatele ettevõtetele, või ka hirm vahelejäämise ees.
Äripäev pakub, et teeme mõlemat. Kui teiste riikide hea kogemus töötab – nagu Läti maksuime –, siis tasub seda meilgi rakendada.
Teisalt ei ole mõtet lõputult vaielda ettevõtjatega, kes kurdavad, et ettevõtlusega tegelemine ei toida. Kui ettevõtlus tasub ennast ära ainult siis, kui maksud maksmata jäetakse, on aeg pood kinni panna ja teenida kuni parema idee saabumiseni palgatööga välja hüved, mis on perekonnitsi ette nähtud nii kõikidele Juulidele kui ka Maalidele: arstiabi, kooliharidus, riigikaitse. Siin oleme maksuametiga nõus.
Seotud lood
Läti parlament otsustas, et algaval aastal kasvab mikroettevõtete tulumaks küll 15 protsendini, kuid minimaalne sotsiaalmaksu kehtestamine lükati edasi, vahendab Läti Delfi.
Mullu viimase kolme kuuga hakkas vähemalt 157 isikut senise näiliku teenuse osutamise asemel deklareerima töö- ja juhatuse liikme tasu väljamakseid, selgub maksuameti andmetest.
Muuseumikvaliteediga kunsti on võimalik osta vähem kui poole iPhone’i eest, leiab investor Riivo Anton. “Ma paneks piiri 500 euro peale– sealt on kindlasti võimalik leida häid teoseid, mille järeltulijad saavad pandimajja viia.”